Inimeste hulgas ringleb palju erinevaid viirusi ja nii ei jää ka päris pisikesed ilmakodanikud neist täiesti puutumata. Rõõmsast hea isuga beebist või toimekast väikelapsest saab haiguse tõttu viril, pahur ja tujukas tita.
Tänapäeval teatakse sadu viirusi, millest paljud kutsuvad esile külmetushaiguste nähte: nohu, köha, kurguvalu, häälekähedus, lihase- ja liigesevalu, sageli kaasneb ka palavik. Hea uudis on see, et rahvasuus külmetushaigusteks kutsutud ülemiste hingamisteede nakkused on reeglina täiesti ohutud ja pealekauba mööduvad enamasti 3-7 päevaga iseenesest.
Põhjuseks viirused
Meditsiinilises mõttes ei põhjusta haigestumist mitte külmetumine, vaid erinevad viirused. Imikud ja väikelapsed on viirustele iseäranis vastuvõtlikud tänu ebaküpsele immuunsüsteemile - nende limaskestadel esineb väga vähe IgA-tüüpi kaitsekehi. Kasvades muutub lapse immuunsüsteem tugevamaks ning juba koolieas põevad nad haigusi sama sagedusega kui nende vanemad. Nooremate puhul peetakse aga täiesti tavapäraseks, kui nad põevad aastas 6-10 korda ülemiste hingamisteede infektsiooni ja lisaks veel 2-3 kõhuviirust.
Oluliselt sagedamini haigestuvad need imikud ja väikelapsed, kellel on kodus kasvamas suuremad õed ja vennad, kes toovad lasteaiast ja koolist haigusi tihti kaasa. Risk nakatuda on loomulikult ka poes, tuttava lapse sünnipäeval, mängutoas, lauluringis, ühistranspordis, ujulas, kus eelnevalt võis viibida mõni haigestunud inimene - haigustekitajad püsivad esemetel eluvõimelistena veel tunde. Imikud nakatuvad peamiselt õhku sattunud viirusosakeste sissehingamisel nagu kõik teisedki, kuid ka esemetel leiduvate haigustekitajatega kokku puutudes.
Kõik emad teavad, et väikestel on tingimata tarvis kõik sobilikud ja vähemsobilikud vidinad "ära maitsta", sageli satuvad pisikesed sõrmed suhu, silma ja ninna. Sellest johtuvalt on oluline valida, milliseid asju lapsele mängimiseks anda; tema käsi ja mänguasju tuleks sageli pesta-puhastada, suurematele lastele (aga ka täiskasvanutele) meelde tuletada, et enne titaga tegelemist tuleb pesta käsi ning vajadusel aevastada paberrätikusse või varrukasse. Samuti pole sugugi ebaviisakas külalisi kutsudes või ise külla minnes uurida eelnevalt sõprade tervise kohta, seda eriti sügistalvisel perioodil, kindlasti on see ülioluline katsikulisi võõrustades või vastsündinut igale poole kaasa võttes. Sellisel juhul usun arstina küll, et parem on veidi karta kui kahetseda.
Millal konsulteerida arstiga
Alla kolme kuu vanustele beebidele võib viirushaigus osutuda väga ohtlikuks - harilikule viirusinfektsioonile võib oluliselt kergemini ja kiiremini lisanduda bakteriaalne põletik (näiteks kopsu- või keskkõrvapõletik). Samuti on suurem risk, et neil tekib vedelikupuudus, sest kui nina on kinni, tuleb näha kurja vaeva, et saada piim rinnast või pudelist kätte. Seega tuleks kindlasti võtta ühendust oma perearstiga, kui alla kolme kuu vanustel lastel on märgata esimesi haigusilminguid.
Ka veidi vanemate titade puhub tuleb kindlasti kiiresti konsulteerida arstiga, kui laps nutab lakkamatult või on, vastupidi, ebaharilikult loid, keeldub joomast ja pissib harvem kui harilikult (alla nelja korra ööpäevas); kõrge palavik püsib, tekivad hingamisraskused (ta hingeldab, hingab raskelt-häälekalt); lapse nahavärv on muutunud sinakaks või nahale on tekkinud lööve; ta katsub nuttes oma kõrvu või käitub muul tavapäratul viisil, mis muudab teid murelikuks.
Kui äge muutus lapse seisundis tekib öösel või nädalavahetusel, tuleks helistada perearsti nõuandetelefonile 1220, vajadusel kutsuda kiirabi või pöörduda haigla valvetuppa. Perearsti vastuvõtule tasub tulla loomulikult ka siis, kui nohu ja köha ei taha kuidagi taanduda ning kaebused püsivad üle nädala. Perearst vaatab lapse üle, määrab vajalikud uuringud ja analüüsid, mis aitavad diagnoosi täpsustada. Kui on tekkinud tüsistus, vajab laps spetsiifilist ravi, bakteriaalse põletiku korral antibiootikume.
Loe edasi ajakirjast...
