Südametähestik 1.

Foto: Shutterstock

UUS SARI! Hakkame jaokaupa avaldama südametähestikku, milles meie palvel jagab südame tervise kohta lühiselgitusi ja soovitusi kogenud südamearst Arvo Mesikepp.

 

Kas pisike pits paneb vere paremini käima? Kas lubjastunud artereid saab mingi ainega puhtaks uhtuda nagu ummistunud torusid?

A

 

Alkohol

 

Tundub, et kõik, mida alkoholist on kirjutatud ja räägitud, peaks panema otsustavalt selle vägijoogi tarvitamisest loobuma. Tegelik elu näitab vastupidist: alkohol on ajalooliselt üks vanimaid toiduaineid ja inimeste lõbustajaid; seda juuakse palju ja tihti. Alkoholist otsitakse ka tervisele hästi mõjuvaid omadusi. Üsna levinud on müüt, et mõõdukas koguses on alkohol hea, eriti punane vein. Sellele oletusele, nagu oleks punane vein muust alkoholist parem, teaduslikku põhjendust ei ole.

Loomulikult oleneb igasuguse napsi mõju joodavast kogusest. Kui tunned, et väike naps (üks klaas veini või pits kangemat jooki) parandab enesetunnet, võib pärast mõõta oma vererõhku: loodetavasti pole see tõusnud, vaid langenud – järelikult mõjus vereringele hästi. Muidugi on tore, kui sellega piirdutakse.

Teadlaste uuringutest on selgunud, et infarkti ja teiste raskete südamehaiguste vältimiseks tuleb kasuks, kui juua päevas ligi 60 grammi kanget alkoholi – see tõstab meeleolu ja võib-olla mingil määral laiendab ka veresooni, suurem kogus aga juba ahendab neid. Pärast kõvemat napsitamist muutub veri just järgmisel päeval paksemaks ja seetõttu võib tekkida tromb, mis võib jõuda südame pärgarteritesse ning põhjustada infarkti. Seega: südame tervise hoidmiseks on kõige turvalisem kasutada alkoholi harva ja vähe korraga. Seejuures ei soovitata uuringute järgi seda 60 grammi tarvitada iga päev, vaid kuni kolmel päeval nädalas ning üle 65-aastastel poole väiksemas koguses.

Alkoholiga liialdamine teeb südamele ja veresoontele kindlasti kahju, sest see on üks kõrgvererõhktõve kujunemise soodustajaid.

Loe edasi ajakirjast…