Alumiinium abiks, kuid ka ohuks

Katrin Sak, bioorgaanilise keemia filosoofiadoktor
04.09.2014

 

Alumiiniumi pole meie elutegevuseks tarvis, ent seda metalli on inimene õppinud kasutama juba üle sajandi tagasi. Kas alumiiniumlusikaga ja alumiiniumkausist söömine on kahjulik?

Alumiinium on levinuimatest elementidest kolmas ja kõige külluslikum metall maakoores. Sellest hoolimata pole see metall elutähtis: seniste teadmiste järgi ei vaja ükski tuntud organism oma elutegevuseks alumiiniumi.

Paraku hakkas inimene alumiiniumi kasutama oma igapäevaelus ning üha rohkem on ilmnenud tõendeid selle metalli mürgisest loomusest.

 

Juba 125 aastat tagasi

Alumiiniumiajastu algas umbes 125 aastat tagasi ning selle metalli eraldamine boksiidimaagist on tõstnud alumiiniumi kõige laialdasemalt kasutatud metalliks 21. sajandil.

Alumiiniumi rakendusvõimalusi soosivad tema sobivad füüsikalised ja keemilised omadused ning laialdane leiduvus maakoores. Samas võib maakoore ringlusest eraldatud alumiinium siseneda elusorganismidesse ja neis kuhjuda, ohustades kogu maakera elustikku praegu rohkem kui kunagi varem.

Ka inimene ei ole siin erand. Nii on alumiiniumiühendeid peetud paljude haiguste, sealhulgas närvisüsteemi tõbede soodustajaks.

 

Kokkupuute mitmekesised teed

Alumiiniumi sisaldavad igapäevatooted loovad küllaga võimalusi selle metalliga kokkupuuteks. Seda metalli on uuringutes leitud kogu organismist; sagedamini ja suuremates kogustes kopsudest, luudest, maksast, neerudest ja ajust.

Üks peamine organismi kokkupuude alumiiniumiga on sissehingatav õhk. Sellist riskiastet tõstavad kindlad tegevused, sh elukutsest (nt metalli sulatuskodade töölised ja keevitajad) ning harjumustest (nt suitsetamine) tulenevad ohud.

Teiseks võib organismi alumiiniumi koguneda toiduga, enamasti teraviljatoodete ning mõnede köögiviljade ja seente kaudu, kuhu see on sattunud nii pinnasest kui ka veest. Oma rolli mängivad ka alumiiniumpakendid ja toidulisandid, sealhulgas mõned toiduvärvid ja paakumisvastased ühendid. Siiski moodustab sel moel saadav alumiiniumikogus enamasti vaid tühise osa kõigist kokkupuuteallikatest, jäädes 1–20 mg piiridesse päevas.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid