Depressioonist saab jagu

Foto: Shutterstock

 

Vaimse tervise kuul võtame vaatluse alla jahmatavalt levinud hingehaiguse, depressiooni. Mida see endast kujutab ja kuidas sellest jagu saada, räägib kliiniline psühholoog ja MTÜ Peaasjad tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.

 

 

Vaimse tervise probleeme ei peeta enam ammu tabuks. Ka depressioonist on hakatud üha rohkem ja julgemalt rääkima, mis on igati ootuspärane, kui arvestada depressiooni levimust. Nimelt kannatab selle käes viimaste uuringute järgi Eesti elanikest 5,6 protsenti ehk ligikaudu 75 000 inimest. Elu jooksul põeb depressiooni arvatavalt iga viies. Samas ei ole depressiooni diagnoosimine alati lihtne, sest üht ja kindlat sümptomit sellel ei ole. Depressioon on mitmepalgeline haigus, mis erineb inimesiti.

 

Võimetus elust rõõmu tunda

“Eelkõige on see võimetus elust rõõmu tunda,” sõnab kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. “Kindlasti on sellele iseloomulik alanenud meeleolu: negatiivseid tundeid on rohkem kui positiivseid, võib olla kurbustunne, aga ka ärritus või täiesti tühi tunne. Inimene võib olla vähem aktiivne, ta ei taha väga midagi teha, peab ennast vägisi käima tõmbama, läheb kergemini tujust ära, on tundlikum, suhtlemise soov võib väheneda, ta isoleerib ennast teistest.”

Seejuures ei ole depressioon ühekordne tunne: alanenud meeleolu, vähenenud aktiivsus ja negatiivsed mõttemustrid peavad olema olnud valdavad vähemalt kaks-kolm nädalat. Lisaks võivad depressiooniga kaasneda une- ja söömisprobleemid: und on kas liiga palju või väga vähe, mõnel kaob söögiisu täiesti ära, mõnel see hoopis kasvab. “Tavaliselt on une- ja söömismuutused kõige kergemini mõõdetavad või endale arusaadavamad. See, et ma ei maganud hästi või et mul on tohutu uni, on selgem kui see, mitu positiivset ja mitu negatiivset emotsiooni mul tänase päeva jooksul olnud on,” selgitab psühholoog.

 

Sageli seotud kehalise vaevusega

Sageli võib depressioon kaasneda mõne kehalise vaevusega.

“Vahel on raske aru saada, kumb oli enne, kas füüsilise või vaimse tervise probleem, aga üks võib tuleneda teisest,” nendib Anna-Kaisa Oidermaa, lisades, et depressiooniga võivad seotud olla paljud kroonilised haigused nagu astma, diabeet, vähk. “See on ju ka mingit sorti kaotus: sa oled kaotanud oma tervise või ei saa enam midagi elus teha või on hirm tuleviku pärast. See võtab osal inimestel elutahet või motivatsiooni tegutseda vähemaks. Eriti kui sellega käivad kaasas mingid valud.”

Tasub teada, et mõni eluperiood ongi teistest depressioonialtim, näiteks rasedusaeg, sünnitusjärgne aeg ja üleminekuiga, kusjuures see ei käi ainult naiste kohta.

“Rasedusaegset ja rasedusjärgset depressiooni on päris palju, öeldakse isegi, et umbes kümnel protsendil naistest, aga ka meestel on lapse sünni järgset depressiooni peaaegu sama palju. Tõenäoliselt ei olenegi see niivõrd hormoonidest, kuivõrd elumuutusest: kõik on hoopis teistmoodi, sellega võib olla raske kohaneda,” arutleb psühholoog.

“Menopausi puhul on ka üks asi hormonaalsed muutused, aga teisalt on seegi selline elumuutus või kriis, tavaliselt on seal mitu tegurit koos: saad aru, et vanus ongi sealmaal, füüsiliselt jaksad vähem ja nii edasi. Sellist seisu võib samuti olla nii naistel kui ka meestel.”

Loe edasi ajakirjast…