Eluks vajalikud vitamiinid ja rasvhapped
Kai Ruukel
20.07.2019
Shutterstock

Milliseid vitamiine ja mineraale meie organism vajab?

C-vitamiini on kindlasti vaja just talviti ja kevaditi, kui selle defitsiit on organismis kõige suurem. B-1 vitamiin aitab hästi reguleerida vegetatiivse närvisüsteemi funktsionaalseid häireid, B-12-l on suur roll rakuhingamises (eriti kesknärvisüsteemis), koos foolhappe (B-9) ja B-6ga osaleb B-12 hemoglobiini sünteesis; B-6 vitamiin lisaks veel aminohapete ainevahetuses. Vitamiin B-5 (pantoteenhape) on kuulus nahka taastavate omaduste poolest. E-vitamiin on tugev antioksüdant, mille defitsiit võib viia rakumembraani kahjustusteni.
 

Vähetuntud biotiinid ja koensüümid
Võib-olla oleme vähem kuulnud biotiinist (e H-vitamiin, e koensüüm-R). Tegu on mitmekülgse vitamiiniga, mida keharakud ise ei sünteesi. Biotiini leidub väikestes kogustes tavalistes toiduainetes, biotiinipuudus tekitab probleeme rasvhapete ja veresuhkru sünteesil. Palju kiidusõnu saab uus vitamiinilaadne aine – koensüüm Q-10. See on energiapaun, millega sünnime ja mida hakkame kasutama, et organism funktsioneeriks .Noor organism toodab seda maksas vähesel määral juurde, vananedes vajame lisa. Lahendus on olemas – täiendame koguseid koensüüm Q-10 toidulisandiga.

Rasvarikkad mereannid
Tänapäevase kiire elutempo juures oleme hakanud tarbima rohkelt küllastatud rasvu sisaldavat loomse päritoluga toitu. Vaatamata sellele, et Eestit loetakse mereriigiks, on meie toidulaualt peaaegu kadunud meie omad kalad – siig, latikas, angerjas, lest jt. Hea, et lõhe on muutunud kättesaadavamaks, sest just rasvarikastest mereandidest leiame otsitava – oomega-3 rasvhapped. Nimelt on fütoplankton looduslik oomega-3 allikas, olles samas toiduks krevettidele ja kaladele, keda omakorda söövad inimesed. Ring ongi täis. Kasulike rasvhapete vajalik kogus oleks tagatud, kui sööksime päevas kas 50 g lõhet või 330 g krevette või 25 g rasvast heeringat, ja nii 2–3 korda nädalas. Teadlased väidavad isegi, et inimestel, kes söövad rasvast kala vähemalt kaks korda nädalas, kahaneb äkksurmaoht üle 50%, võrreldes nendega, kes tarbivad kala vaid kord kuus. Eriti kasulikud on lõhe, heeringas ja forell. Soovitatava päevase koguse oomega-3 rasvhappeid koos A- ja D-vitamiiniga saame kätte ka lihtsamal viisil – kasutades kalaõlipreparaate. Apteekides on päris rikkalik valik oomega-3 rasvhappeid sisaldavaid tooteid.  

Põhjalikult saad lugeda ajakirjast Kodutohter

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid