Reet Raukas: ema hool – parim ravim lapsele

Tekst Riina Reiman-Männiste
16.05.2009

Mõned on lugenud tema raamatuid laste tervisest, paljud teavad tema häält Vikerraadio Huvitaja saatest, meie ajakirja lugejad on kursis tema nõuannetega ja paljud meist on veidi enam kui 20 aasta jooksul usaldanud oma vastsündinu tema hoolde. Vähemalt üks ema on oma lapsele pannud tema järgi nimeks Reet. “Lastearsti töö on suhteliselt helge töö,” nendib meie kaaneloo peategelane, Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusosakonna lastearst Reet Raukas südamest rõõmustades. “Lapsed ei ole kaeblejad ega asjatult kurtjad. Nad on kas terved või haiged, vahepealset perioodi eriti pole. Kui laps on haige ja saab terveks, siis minu jaoks on see üks väga kena lugu.”

Memmega veedetud lapsepõlv

Reet Raukas ei pane sugugi pahaks, kui ema ja isa, kes teevad palju tööd, annavad lapse vanavanemate hoida. Tema enese TPI õppejõududest vanemadki toimisid samamoodi. “Ma ei ole kunagi lasteaias käinud. Mul oli vanem vend, väike õde, väga armas vanaema ja tore lapsepõlv. Memm oli meie päralt terved pikad päevad. Tema keetis ja küpsetas parimaid roogi kogu perele. Oskused süüa teha sain just vanaema käest, sest minu ema õppis seda tööd alles siis, kui memme enam polnud,” meenutab lastearst kaugeid helgeid hetki. “Elasime Tallinnas suures majas, kus oli palju ühevanuseid lapsi, ja nõnda me siis koos õues mängisime. Elu oli vahva ja ilmselt sellepärast ei tundnud ma lasteaiast puudust. Ilmselt oleksin ka seal suurepäraselt hakkama saanud, sest näiteks pioneerilaagrites meeldis mulle väga käia.”

Reet Raukas ei pane sugugi pahaks, kui ema ja isa, kes teevad palju tööd, annavad lapse vanavanemate hoida. Tema enese TPI õppejõududest vanemadki toimisid samamoodi. “Ma ei ole kunagi lasteaias käinud. Mul oli vanem vend, väike õde, väga armas vanaema ja tore lapsepõlv. Memm oli meie päralt terved pikad päevad. Tema keetis ja küpsetas parimaid roogi kogu perele. Oskused süüa teha sain just vanaema käest, sest minu ema õppis seda tööd alles siis, kui memme enam polnud,” meenutab lastearst kaugeid helgeid hetki. “Elasime Tallinnas suures majas, kus oli palju ühevanuseid lapsi, ja nõnda me siis koos õues mängisime. Elu oli vahva ja ilmselt sellepärast ei tundnud ma lasteaiast puudust. Ilmselt oleksin ka seal suurepäraselt hakkama saanud, sest näiteks pioneerilaagrites meeldis mulle väga käia.”

Ema – suure suguvõsa hing

“Arvan, et minu ema oli üks äärmiselt tark naine. Kui ta 5 aastat tagasi suri, siis ütles üks sugulane nii ilusti: “Tädi Maie oli peen daam.”. Ema oli väga hea maitsega inimene, kes õpetas meid maitsekalt riietuma, viisakalt käituma ja korralikke kombeid,” räägib tütar Reet soojal toonil ega ole tal mingit kahtlust selles, et nii ema kui memm on teda kõige paremas mõttes mõjutanud. “Just minu ema oli see inimene, kes hoidis kõiki sugulasi koos ja korraldas sagedasi kokkusaamisi. Tema pani aluse traditsioonidele, mis kestavad tänaseni. Ainult et nüüd toimetan tema eest mina. Olgu jõulud, lihavõtted, mardipäev või näiteks vanaisa sünnipäev – kõik teavad, millal ja kuhu tulla ning tulevad ka. Alati.”

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid