Kuid küllaga on ka neid inimesi, kes küll armastavad suve, aga veelgi enam ootavad sügist, mil madalamalt käiv päike tekitab erilise augustivalguse ja loodus muutub rohelisest värviliseks. Eestimaa ilus suvi on nõnda üürike, et paratamatult tekib augusti viimastel päevadel hinge mõni nukrusenoot. Kuidas liikuda suvest sügisesse võimalikult elurõõmsalt?
Kõige olulisem ja paljudele meist ka häirivaim on rütmimuutus. Inimesel on oluline tunda, et ta kontrollib olukorda, milles viibib. Kindlasti võiks mõelda, milline on sügisene rutiin ning kas seda peaks muutma.
Elu saab teise tempo, sest septembris muutub pereelu rütm – ühele ja samale ajale langevad laste kooliminek, lõpetamist nõudvad aia- ja majapidamistööd. Puhkuseperiood on läbi ning tööl peetakse koosolekuid, kus planeeritakse edasisi tegevusi. Täiskoormusega kaasneb uneaja lühenemine (lapsed lähevad kooli, mistõttu tuleb varem ärgata), kogu elutempo muutub märksa kiiremaks. On oht, et päev libiseb kontrolli alt välja (miks mitte ka öö). Sellepärast tasubki mõelda, mida sügisel ette võtta. Kas lasta end voolul kanda või võtta olukord enda juhtimise alla.
Kas ma ikka pean kõike ise tegema?
Rahulikult võiks läbi mõelda kõik tavalised tegevused, mida alati on sügisel tehtud, ning leida vastused küsimustele “Kas sügisel on seda vaja just minul teha?”; “Kas kõiki neid asju on oluline teha just sügisel?” ja “Kas midagi võiks ära jätta?”. Paljusid hädavajalikke tegevusi saab kolleegide või pereliikmete vahel jagada. Kõike ei ole vaja ise ära teha või siis pole neid üldse vaja teha.
Tore on sügisel seenel käia, kuid seened tuleb ka ära puhastada ja purki panna, mis tavaliselt venib poole öö peale.
Vahel teeme harjumusest asju, mida tegelikult pole üldse vaja. Võiks mõelda, mis see sügisene rutiin on, ja proovida seda muuta. Näiteks aiatööde puhul tuleks vaadata, et hobist ei saaks ränk kohustus. Kui suvi otsa on marju kasvatatud, siis oleks ju kahju lasta neil põõsa küljest maha pudeneda. Ikka peame need purki panema. Isegi siis, kui enam ei tahaks või ei viitsiks. Ja kui eelmisest aastast on alles purkide kaupa tikrimoosi, siis võiks ju marjapõõsaid vähendada ja jätta alles ainult üks või kaks, mis lihtsalt kohe tühjaks süüakse. Kuid kindlasti on palju ka neid inimesi, kellele hoidiste tegemine pakub rõõmu ja purke täis sahvririiulid rahuldustunnet ja kindlust, et pere on talvel toidetud. Igaüks peabki leidma kiirel ajal tasakaalu, mis just sobib, ülejõu ei käi ja rahuldust pakub.
