Kui lükkad pidevalt oma töid ja tegemisi edasi, siis võib sulle meeldida Ameerika eneseabiraamatu autori Mel Robbinsi viie sekundi reegel.
Mel Robbins nimelt väidab, et edasilükkamisele teeb lõpu, kui lugeda viiest allapoole: 5-4-3-2-1 – ja siis asuda tööle.
Seega, kui näiteks voodist tõusmine, arvete maksmine, telefonikõne tegemine või e-kirjadele vastamine on keeruline, võtab tagasilugemine su ajult aega ja ruumi venitamisega tegelemiseks.
Viie sekundi reegel aitab murda läbi hirmu, kahtlused ja edasilükkamise, kirjutab Robbins oma raamatus „5 Seconds of Change – Change Your Fear into Courage“ (Wise Life 2020).
Raamatus räägib ta, kuidas teda inspireeris NASA raketi start ja tagasilugemine ning kuidas ta hakkas seda rakendama hommikul voodist tõusmisel.
Kui tagasilugemine on alanud, ei ole enam võimalik taganeda. Tagasilugemine annab hoogu, et tööga alustada. Lugemisega alustades pole enam aega mõelda, mida peaksid või ei peaks tegema.
Venitamine on asjade edasilükkamine, hoolimata teadmisest, et edasilükkamine võib hiljem probleeme või stressi tekitada.
Inimloomus valib kergesti hetkel meeldivama variandi, mitte midagi, mis tekitab ebamugavust. See loob lühiajaliselt kergendust, kui me ei pea veel midagi ette võtma, kuigi pikas perspektiivis järgneb enesesüüdistus, kui me oma asju tehtud ei saa.
Viie sekundi reegel ei jäta ruumi järelemõtlemiseks, kuid mehhanism on sarnane näiteks hammaste pesemisega: alustades ei alusta sa iseendaga sügavat dialoogi, vaid asud lihtsalt tööle.
Vältimine on kõige sagedamini seotud asjadega, mis tunduvad ebamugavad või rasked ning mis ei ole seotud tegemise rõõmu ja edutundega. Näiteks arvete maksmiseks, eriti kui neid on palju ja raha napilt, või isegi jooksma minekuks, kui oled väsinud.
Edasilükkamine võib olla põhjustatud ka ülekoormusest. Sel juhul on taustal sageli kiire elutempo. Enda jaoks on nii vähe vaikset aega, et õhtul tahaks seda väikest osa päevast, mis sul enda jaoks on, pikemaks venitada. Sellepärast lükatakse näiteks edasi magamaminekut, kuigi on väsimus päevasest tometamisest.
Ülekoormatuse ja väsimuse puhul võib viie sekundi reegel olukorda hullemaks muuta, kui sundida end väsinuna midagi tegema, mõtlemata, kas selleks tegelikult on energiat.
Enne meetodi proovimist võiks mõelda järgmiselt:
* Miks ma asju edasi lükkan? Kas selle taga on ehk kurnatus või depressioon? Kas asjad, mida ma edasi lükkan, on minu jaoks ikka tõeliselt olulised ja kas neil on minu jaoks reaalne tähendus?
Kui hakata viie sekundi reeglit rakendama iga pähe tuleva kavatsuse puhul, võib elu muutuda keeristormiks.
* Kellele on viie sekundi reegel kasulik? Kui tegemist on tõeliselt oluliste asjadega, mis hõlmavad paljusid haldusküsimusi, näiteks arveid ja allkirju, võib viie sekundi reegel olla väga kasulik.
Seda tasuks vähemalt nädal aega proovida. Tõenäoliselt saab selle ajaga aru, kas meetodist on abi.
Samuti tasub endalt küsida, kas kõnealune asi toob sinu ellu midagi head või tuleneb sooritus keskkonna survest.
Oluline on meeles pidada, et see on eneseabi meetod, mida pole teaduslikult uuritud, kuid millest paljud on abi saanud.
