Tavapäraseks uneaja kestuseks peetakse täiskasvanutele 6,5-11 tundi, enamikul jääb see 7-9 tunni vahele ning alates 55. eluaastast on täiesti normaalne teha ka 30-minutiline uinak päeval.
Inimeste unevajadus võib talavel pisut suureneda. Päevad on lühemad ja pimedamad, päevavalgust on vähem ning see võib mõjutada keha loomulikku une-ärkveloleku rütmi ning unega seotud hormooni melatoniini tootmist.
Pärast kellakeeramist kulub enamikul inimestest uue unerütmiga kohanemiseks üks-kaks nädalat. Seega ei saa kogu talve kestvat väsimust kelle keeramise süüks ajada, ehkki on inimesi, kes on tundlikumad ja kelle elurütm on pärast kellakeeramist rohkem häiritud kui teistel.
Kui väsimus ja unisus on ootamatult tekkinud ja segavad elu, tasuks kindlasti arstiga nõu pidada, et leida üles võimalikud väsimuse ja unisuse põhjused. Väsimus võib tekkida suure või pikka aega kestnud vaimse või füüsilise pingutuse tagajärjel. Väsimus võib olla ka halva unekvaliteedi ilming, olles tingitud erinevatest unehäiretest, nagu unetus või uneaegsed hingamishäired. Mõistagi võib põhjuseks olla ka mõni haigus, mille olemasolu aitab arst välistada.
Abi võib olla ka väiksestest elustiilimuutustest. Füüsiline aktiivsus on energiataseme säilitamiseks ja unekvaliteedi tagamiseks väga vajalik. Liikuma peab regulaarselt, soovitatavalt vähemalt viiel päeval nädalas, vähemalt 30 minutit korraga. See on kasulik nii unetuse kui ka unisuse käes kannatajatele. Kui võimalik, tasub veeta päeva jooksul rohkem aega päevavalguses või kasutada päevavalgust simuleerivaid lampe. Tähtis on ka unerutiin, leida endale kindlad magamamineku ja ärkamise kellaajad ja pidada neist kinni.
