Magneesiumipuudus võib tekkida tegusatel inimestel, kelle elus on ületöötamise ja stressi periood. Suurema magneesimivajadusega on ka sportlased, puberteedieas noored ning rasedad ja imetavad emad.
Jalakrampe saab leevendada magneesiumiga juhul, kui need nähud on põhjustatud magneesiumipuudusest. Magneesium aga ei imendu, kui organismis pole piisavalt kaltsiumi. See tähendab, et kui menüüs napib kaltsiumirikkaid toiduaineid, võiks teha 2-3-kuulise kaltisumi- ja magneesiumikuuri koos: hommikul võtta kaltsiumi ja õhtul magneesiumi. Õhtul võib teha ka magneesiumihelvestega jalavanni võimäärida jalgu magneesiumiõliga.
Kuid veel võivad jalakrampe põhjustada nii vedelikupuudus kui ka ületreenitus. Jalakrampidega võivad aga olla seotud ka mõned ravimid, nagu näiteks vererõhuravimid, statiinid ehk kolesteroolitaseme langetajad, kaalimi väljutavad diureetikumid ja rasestumisvastased tabletid.
Üks tõhusamaid vahendeid jalakrampide vastu on jalalihaste venitamine.
* kõige lihtsam on istudes jalad ette sirutada ja siis varbaid kätega enda poole tõmmata.
* heida pikali ja tõsta sirged jalad üles ning suru kannad lae poole. Venita jalgu paarkümmend sekundit, tõmmates varbaid enda poole.
Aidata võib ka alaselja venitamine, soe kompress või vann, samuti jalalihaste masseerimine.
Kui jalakrambid hakkavad segama igapäevast elu ega leevene venitamise ega magneesiumi tarvitamisega, võiks pöörduda perearsti poole.
