Kaie Kõrb : energia lapse silmadest

Tekst Riina Reiman-Männiste
16.06.2009

“Minu arvates on ta vaieldamatult Eesti parim baleriin, väga tore ja sõbralik inimene,” vastab ekskolleeg Estonia päevilt Ivar Eensoo soojalt. “Olen teda fännates käinud kõikidel etendustel, saatnud lavale tänutäheks lilli, olnud “Luikede järves” temaga koos laval ning edu lootuses kirjutanud balletikoolis oma trennisusside sisse KAIE KÕRB.”

Sisenen priimabaleriini lemmikkohvikusse ning, silmanud suures ruumis sumisevat inimhulka, küsin tervitavalt administraatorineiult, kas Kaie Kõrb on saabunud. Silmi pööritav näitsik ei taipa, kes või mis see “kaiekõrb” üldse on. Õnneks siseneb otsitav ise peagi, tutvustab end soojalt naeratades, valib päikeselise laua otse akna alla ning ostab endale pisikese pudeli kõige kangemat (!) Coca-Colat. Ma ei suuda jätta küsimata, kas tantsija ei karda kõikvõimalikke kuuldusi, kuidas selles joogis saab polte puhastada ning muid vidinaid lahustada. “Mina olen eluaeg kokat joonud ja ikka seda kõige ehtsamat,” kostab Kaie Kõrb lõbusalt.

 

Mida vajab laps?
Meie vestlus algab Kaiele kõige südamelähedasemal teemal, milleks on mõistagi lapsed. Seetõttu on hea võimalus küsida, mida arvab pooleteiseaastaste kaksikute Eduardi ja Raimondi ema lastekaitsepäeva olemusest ning tähtsusest. “Ma ei arva, et ainult sellel päeval peaks lastele tähelepanu pöörama. See päev võiks olla võimendatud ning rohkete üritustega. Miks mitte käia lastekodudes, aidata vaesemaid lapsi, korraldada teistmoodi üritusi ja kontsertesinemisi – laulud, tantsud, etendused. Sellel päeval võiks viia lasteni need üritused, kuhu nad ise ei pääse......” pakub Kaie variante, kuidas muuta lastekaitsepäev meeldejäävamaks. “Eesti laps vajab kõige rohkem ema armastust, hoolt ja tähelepanu. Iga laps tahab, et kodus oleksid nii ema kui isa, et pere teeks alati kõike koos.”

Raamatu järgi lapsi ei kasvata
Kaie Kõrb tunnistab, et vahel on raske tõmmata piiri, kus hakkab lapse liigne hellitamine, kuid ühes on ta kindel – sisetunne ja side oma lapsega on parim mis tahes kasvatusteemalisest raamatust. “Ma isegi ostsin raamatu pealkirjaga “Millal saab küllalt?”. Midagi ma sealt enda jaoks ka talletasin, kuid kõike ei saa teha raamatu järgi. Iga laps on erinev. Ka minu kaksikud on teineteisest erinevad ja kumbki vajab isesugust lähenemist juba praegu. Ükskõik, mida raamatus ka soovitatakse, mina ei suuda olla oma lastega nii range,” vastab Kaie ausalt ega varjagi, et aeg-ajalt kipuvad nad mehega kasvatusteemadel vaidlema. “Viesturs on kindel, et nii palju pole vaja lapsele lubada. Kahtlemata teemegi piiranguid, aga siiski toimub see sisetunde järgi.”

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid