Enesehinnang: kas tiivustab või pidurdab?

Foto: Shutterstock

 

Enesehinnangu all mõistetakse inimese seesmist pilti enda kohta: kes ma olen; milline ma välja näen; milles olen edukas; mis on minu puudused ning kas teised armastavad, hindavad ja väärtustavad mind. “Kui inimesel on madal enesehinnang, võib see takistada tal elamast sellist elu, nagu ta sooviks,” selgitab psühholoog ja pereterapeut Marlen Tammsaar-Ojamets.

 

 

Enesehinnang areneb kogu elu. “See on tavaliselt midagi sellist, mida meile keegi ei õpeta, aga mis meie igapäevaelu tugevalt mõjutab,” nendib Marlen Tammsaar-Ojamets. “See, kuidas me enda suhtes häälestatud oleme ning kuidas ennast ise hindame ja väärtustame, on enesehinnang. Enesehinnang määrab ära selle, kuidas me mõtleme, tunneme ja käitume.”

Suur osa enesehinnangust põhineb meie suhetel ja inimestel, kes on meie ümber. “Kui sind ümbritsevad positiivsed inimesed, siis see tõstab su enesehinnangut ja usku iseendasse. Sinu enesehinnang annab sulle tõuke, et saaksid edasi õppida, otsida uusi võimalusi ja teistega suhelda. Lihtsustatult: enesehinnang on see, kuidas sa endast mõtled ja kuidas sa ennast näed.”

 

Võib halvata kogu elu

Terve enesehinnang põhineb võimel end õiglaselt ja täpselt hinnata, samal ajal iseennast mööndusteta tunnustades ja väärtustades. Selline inimene suudab reaalselt oma tugevusi ja nõrkusi tunnistades end tingimusteta aktsepteerida. Ka hea enesehinnanguga inimese enesepildis tuleb ette tõuse ja mõõnu, kuid sellised kõikumised on ajutised ega mõjuta tema elu vahetpidamata negatiivselt.

“Madal enesehinnang aga võib olla nii emotsionaalselt, psühholoogiliselt kui ka füüsiliselt halvav. Paljud inimesed maadlevad madala enesehinnanguga ja tihtipeale ei ole nad ise teadlikud, et neil on madal enesehinnang, kuigi nad võivad aduda, et midagi on valesti. Mõned suruvad ebakindlustunnet teadlikult maha, mõned elavad ka täielikus eituses,” räägib terapeut.

“Kui su põhiuskumused õõnestavad sinu enesehinnangut, oled tõenäoliselt kogu elu tundnud, et midagi on justkui puudu. See on tunne, mis ei lase nautida eduelamust ja suurendab läbikukkumise valu – arusaamatu kahtlustunne, mis kuklas endast pidevalt märku annab.”

Madal enesehinnang on midagi, millega inimesed ei soovi ennast seostada, samas vaevleb madala enesehinnangu all rohkem inimesi, kui arvata võiks. “Pole vahet, kas sa oled ettevõtja, kirjanik või sporditäht – madal enesehinnang võib mõjutada kõiki. Ei ole tähtis, kuidas teised sind näevad, sest enesehinnang on see, kuidas sa ise ennast näed ja tajud.”

Vilets enesehinnang tekitab ka hirmu. “Tihtipeale eeldab madala enesehinnanguga inimene, et ta ei saa millegagi hakkama ja põrub kõiges. See omakorda võib viia üle- või alatoimimiseni, mis tähendab seda, et ta kas teeb kõike selleks, et teistele meeldida, lootuses ennast paremini tunda, või siis lõpetab üldse igasuguse toimimise ja parem ei teegi midagi, sest nagunii kõik ebaõnnestub,” selgitab psühholoog tunnete nõiaringi.

 

Pidev kahtlemine kõiges

Nagu eespool kirjeldatud, on enesehinnang meie tajutav ja emotsionaalne hinnang iseenda väärtusele – see, kuidas me iseennast väärtustame ja end ise tajume. “See on maatriks, mille kaudu me mõtleme, tunneme ja reageerime ning mis määrab kindlaks selle, kuidas suhestume iseendasse; millised on meie suhted teistega ning kuidas me maailma tajume. Enesehinnang peegeldub tihtipeale ka meie kehakeeles.”

Kui enesehinnang on madal, võib see takistada inimesel elamast sellist elu, nagu ta soovib. “Kritiseeriv hääl sinu peas paneb sind kõiges kahtlema: kas ma ütlesin õiget asja; kas ma tegin ikka piisavalt hästi; kas ma eksisin; kui võimekas ma tegelikult olen?”

Marlen Tammsaar-Ojametsa sõnul ei ole madal enesehinnang iseenesest vaimse tervise probleem, kuid on sellega väga lähedalt seotud. “Kaua kestnud madal enesehinnang võib pikas perspektiivis viia depressiooni tekkeni ning olla ka väga suur ärevuse tekitaja. Enesehinnangut võivad õõnestada mitmesugused elusündmused, näiteks kiusamine, töö kaotamine, pikaaegne stress, haigus, vaimse tervise probleemid, rasked suhted, lahutus või lahkuminek ja nii edasi. Samas võib olla ka nii, et inimene on kogu elu elanud madala enesehinnanguga ning tal on äärmiselt raske endast ja oma tunnetest aru saada – sealjuures ka oma elus midagi muuta selleks, et oma madalat enesehinnangut tõsta.”

Loe edasi ajakirjast…