Gerli Padar: Elu, mis katsumusi väärt

Foto:

Tantsusaade muutis tema elu rohkem kui ühegi teise võistleja oma, napilt kaotatud esikohast hoolimata. Isegi siis, kui ta lauldes jääl liugleb ja publik surub poolehoiust pöidlad pihkudesse, on tegelikult kõigile selge – ta saab hakkama. Millega iganes. Suurepäraselt, nagu alati! Põhjust teab ta ise sama palju nagu meiegi – Gerli Padari tõi lavale loodus.

Hoolimata sellest, et Gerlil on Tallinna-elu 10minutilise täpsusega paika pandud, leiab ta ühel kiirel nädalavahetusel aega ajakirja fotosessiooniks ja teisel intervjuuks. Kuigi kohtume silmast silma esmakordselt, kujuneb suhtlus mõnusalt koduseks. “Kas su laps sai terveks?” muretseb kohviku tugitoolis istet võtnud Gerli, kes oma elust ja perekonnast rääkides pühib aeg-ajalt õnne- ja tänupisaraid. Jah, mõni hetk, pilk või sõna räägib inimesest sageli rohkem kui “raudsetel faktidel” põhinev kollane kõmu, tõden endamisi taas, olles soojast tähelepanust liigutatud.

Elu marsruudil Tallinn-Tartu
Gerli, tütar Amanda (5 a) ja elukaaslane Martin (Parmas) elavad küll Tartus, kuid kord või paar nädalas vuravad nad autoga Tallinna. “Kui tantsusaadet ei oleks, siis ma Tallinnas nii tihti ei käiks. Praegustel asjaoludel oleme siin ikka mitu päeva järjest ja siis sõidame koju tagasi,” kirjeldab Gerli pere kiiret perioodi, mis paljuski tähendab tunde autos, suurepärast logistikat ja pikki nimekirju.

“Kogu perega on keeruline reisida, sest tuleb kõik riided ja jalanõud erinevateks puhkudeks kaasa pakkida. Ühel nädalavahetusel on enamjaolt rohkem kui üks esinemine, lisaks intervjuud, pildistamised…ühesõnaga – minu tavalised tööga seotud kohustused. Kõik see eeldab ettemõtlemist, sest ma ei saa ju vahepeal minna Tartusse mõnda mahaununenud asja tooma. Õnneks on auto piisavalt suur ja praktiliselt on mul kogu garderoob alati kaasas, lisaks veel lapse asjad. Logistik on meie peres Martin, kuna temal tuleb see suurepäraselt välja. Mina olen ammu loobunud.”

Ilu-detsember
Juttu tööde juurde suunates hakkab Gerli naerma ja kuulutab, et tal on ilu-aastalõpp. Et nagu isiklik “Totaalne muutumine” või? “Ei, ei! Kõik minu esinemised on seotud iluga. Kõigepealt hakkasin uuesti ILUuisutama, sest mulle tehti pakkumine uisutada ühel üritusel. Siis on kava Vanemuise laval Tartu võimlemisrühmaga, olen koos tüdrukutega laval. Tantsusaade on ju ka, nii et meeletu ilu ümberringi,” jutustab Gerli silmade särades ning tunnistab, et laulmine ja lava on tema kutsumus, milleta ta elada ei saa.

“”Lotte ja Bruno muusikatund” külalisetendustega Ugalas, aasta lõpupoole taas “Sugar”, lisaks esinemised, mis ikka kuuluvad jõulukuusse – advendikontserdid, erapeod. Tööd on metsikult. Enamjaolt ongi nii, et hommikul viin lapse lasteaeda ja hiljem võistlustantsutrenni, sealt lähen ise kontserdile ning siis veel ühele kontserdile. Koju jõuan öösel. Kuid olen siiski oma aja peremees, võtan endale vabu päevi ka ning luban endale teadlikult mõnel hommikul pikema põõnamise. Alles hiljuti käisime mitmenädalasel reisil Aasias. Patareid said korralikult laetud ning meeldejäävaid elamusi kogu eluks. Kool võtab ka päris palju aega…”

Loe edasi ajakirjast…