Gripp kimbutab jälle!

Foto: Shutterstock

 

Gripihooaeg tuleb igal aastal vääramatu jõuga. Juba oktoobris hakkavad ajalehed ja netiportaalid hirmutama, et gripp on kohale jõudnud. Käib poleemika, kas vaktsineerida või mitte ning kas vaktsiini jätkub või on juba otsas. Mis on gripp ja kuidas sellega hakkama saada, küsisime dr Pille Märtinilt, kes on Lääne-Tallinna keskhaigla nakkushaiguste arst ja terviseameti spetsialist.

 

 

Sügisel ja talvel ründavad meid viirused, mis panevad nina voolama ja teevad kurgu valusaks. Tavaline on see, et räägime nendest kui külmetushaigustest, kuigi tegu on erinevate viirustega. Eriti ohtlik viirus on gripiviirus, mida naljalt teistega segi ei aja, sest see tekitab väga halva enesetunde.

“Gripp algab äkki, peavalu, kõrge palaviku ja kuiva köhaga. Sellele on iseloomulik lihase- ja liigesevalu ning vahel on valusad isegi silmamunad. Lastel võib esineda ka nohu, täiskasvanutel enamasti mitte. Gripp on raskema kuluga kui ülemiste hingamisteede viirushaigused ning sellega võivad kaasneda rasked tüsistused nagu kopsupõletik ja krooniliste haiguste ägenemine.

Kui ülemiste hingamisteede viirushaigustega kipuvad inimesed ikkagi tööle, siis gripiga on enesetunne nii kehv, et õnneks enamasti püsitakse rahulikult kodus,” räägib dr Märtin.

 

Erinevad tüved

Kuigi igapäevases kõnepruugis nimetatakse gripiks ka mitmesuguseid viiruslikke ülemiste hingamisteede haigusi, mille põhjustajaks on hoopis paragripi-, adeno-, entero-, rino- ja muud viirused, siis tegelikult on gripp äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.

“Teatavasti on gripil kaks A-viiruse tüve ja kaks B-viiruse tüve. Millised neist sügistalvel ringlema lähevad, seda ei tea me enne, kui nad kohal on. Haiguspilt on neil aga sarnane ja samamoodi on sümptomid kõigil neljal sarnased.”

A-viirusel on võime kiiresti muutuda ja levida ning seega põhjustada massilisi haiguspuhanguid. B-gripiviirused on vähemuutlikud.

“Viirus paljuneb hingamisteede epiteelirakkudes. Diagnoosimiseks võetakse ninaneelukaabet, mida analüüsitakse laboratooriumis,” seletab infektsionist Pille Märtin. “Kui grippi põetakse kergemalt, nii et osa sümptomeid puudub, või päris gripihooaja alguses, võib haigus segi minna teiste viirustega, mis hingamisteede kaudu levivad, nagu paragripi-, noro- või rinoviirus, kuid kui on teada gripi levik sel perioodil ja selles piirkonnas ning juba mitme inimese vaevused viitavad gripile, siis on arstil selge, millega tegu.

Paragripi sümptomid sarnanevad gripi omadega ja seetõttu on ta kunagi aegade hämaruses ka sellise nime saanud, kuid tegemist on täiesti teise viirusega, millel pole midagi tegemist gripiga. Paragripiviirus tekitab pikaajalist, vastikut, kuiva ja haukuvat köha, kuid mitte nii kõrget palavikku nagu päris gripp.”

Loe edasi ajakirjast…