Hääl korda teraapiaga

Foto: Shutterstock

Hääle olemasolu tundub tavapärane. Alles selle muutumisel või kadumisel tajume, et tegemist on osaga tervisest, mida tuleb hoida. Vahel piisab hääle korrashoiuks puhkusest või teraapiast, kuid mõnikord viib häire operatsioonini.

 

 

Hääleterapeudi ja ooperilaulja Andres Kösteri sõnul on hääl üks meie tähtsamaid suhtlusvahendeid – see väljendab meie identiteeti ja emotsioone. Hääl on oluline kõigile, eelkõige aga inimestele, kes sellega iga päev töötavad. “Üldiselt pööratakse häälele liiga vähe tähelepanu. Rääkimine tundub loomulik, aga ühel hetkel, kui häält pole, on üllatus suur,” nendib ta.

Külmetushaigused on üks põhjus, miks hääl muutub või kaob. Probleemiga tegeleda tuleks siis, kui mure on kestnud paar nädalat.

“Külmetusest tingitud hääle kadumise põhjuseks on tursunud häälepaelad ja kõri. Sellisel juhul tuleks rääkida nii vähe kui võimalik, et koormata häälepaelu minimaalselt. Oluline on puhata, juua palju vett ja endale taastumiseks aega võtta.

Kui seda ei ole võimalik teha, on olemas preparaadid, mis häälepaelu niisutavad. Rohkem tähelepanu tuleks häälele pöörata siis, kui see ei ole pikemat aega tavapärane, väsib tööpäeva lõpuks üha enam, katkeb ja takistab igapäevatoiminguid,” räägib Andres Köster.

Peale külmetuse kurnab häält selle vale kasutamine.

Laias laastus jagunevad häälehäired kaheks: funktsionaalseteks, mis on tingitud talitlushäiretest, ja orgaanilisteks. Funktsionaalsed ja enamasti külmetuse tagajärjel tekkivad häired on ravitavad, kuid võivad probleemiga mittetegelemise korral üle minna orgaaniliseks häireks. “Pideva vale häälekasutuse tagajärjel võivad häälepaeltele tekkida kahjustused, nagu häälekurrusõlmekesed ehk lauljasõlmekesed ning verevalumid, polüübid. Mõned orgaanilised kahjustused võivad aja jooksul kaduda, aga üldiselt on neid võimalik ravida vaid operatsiooniga,” selgitab hääleterapeut.

 

Kasuta häält õigesti

Häälepaelad asuvad kõrisõlme taga, hingamine tekitab neis vibratsiooni ning sellest tekib baashääl. Häälele annavad tugevuse pea- ja rinnaresonaatorid, mille kaudu on võimalik selle võimsust muuta. “Hääle juures on oluline ka artikulatsiooni mõjutav keel. Häälehäired tekivad sageli seetõttu, et hääle tekitamise viis on vale: inimesed ei kasuta õigesti häälele võimu ja tugevust andvaid pearesonaatoreid. Kui aga kasutada kogu hääle tekitamise loomulikku potentsiaali, on võimalik rääkida ka pikemalt ja valjuhäälselt. Oma häält igapäevatöös kasutavad inimesed peaksid saama hääletreeningut,” leiab Andres Köster.

Hääleterapeut teeb tihedat koostööd kõrva-nina-kurguarstiga, kes vaatab hääleprobleemiga inimese enne üle ja teeb nasofarüngeaalse endoskoopia. See uuring näitab, kas kahjustus on põhjustatud orgaanilisest häirest.

Orgaanilise häire korral saab hääleterapeut olukorda veidi parandada, ent mehaanilisi takistusi pole võimalik operatsioonita eemaldada.

Loe edasi ajakirjast…