Hea ja kurja kõhulahingud

Foto:

Soolestiku mikrofloorast räägitakse enamasti siis, kui antibiootikumid on sellele kurja teinud ja kõht streigib. Lääne-Tallinna keskhaigla gastroenteroloog Külliki Suurmaa ütleb, et enamasti saavad kasulikud bakterid oma ülesannetega hästi hakkama, aga ainult siis, kui pole segajaid.

Pahategija on kinni peetud, ühtki dokumenti pole kaasas. Kes ta on? Sõrmejäljed aitaksid, aga sõrmeotste nahk on meelega vigastatud, nagu seda kurikaeltega ette tuleb. “Teeme mikrofloora analüüsi,” ütleb uurija. Esialgu on see siiski stseen ulmefilmist.

Hiljuti käis ka meie meediast läbi uudis, et Washingtoni ülikooli teadlased kinnitasid veel kord tõika, et iga inimese seedekulgla mikrofloora – mikroorganismide kogum – on ainult temale omane ning kõhumikroobide põhjal saab inimest tuvastada peaaegu sama hästi kui sõrmejälgede järgi.

Suur kirju seltskond

Kui kõht aina streigib, siis küllap on nii mõnelegi tulnud pähe, et laseks arsti juures üle kontrollida ka soolestiku nähtamatute elanike koosseis ning nende head või halvad kavatsused.

“Vahel on tõesti vastuvõtul ka minu käest küsitud, kas soolte mikrofloorat saaks uurida,” nendib dr Külliki Suurmaa. “Loomulikult teeme vajadusel analüüse, et välistada haigust tekitavaid baktereid, aga kogu mikrofloora uurimine oleks väga keeruline ja praktikas arstid sellega kunagi ei tegele. Aga meil on asjale teoreetiline lähenemine. Teame, et inimese soolestikus elutseb umbes 500 liiki häid baktereid, mille koguhulk on tohutult suur. Peale kasulike on soolestikus halvad, patogeensed ehk haigust tekitavad bakterid. Üldiselt on nii, et organismi mikrofloora saab oma ülesannetega hästi hakkama. Kui aga soolestikus on haiguslikud seisundid või inimene tarvitab teatud ravimeid, näiteks antibiootikume, siis need rikuvad mikrofloora tasakaalu ja seda nimetatakse düsbakterioosiks.”

Loe edasi ajakirjast…