Hea tervise abilised
Tekst Maija Tressum
16.11.2008

Mõni inimene jääb väga kergesti haigeks, teine aga ei haigestu ka suure gripipuhangu ajal. Iga inimese organismil on oma kaitsesüsteem, mille võib jagada kaheks – sünnipäraseks ja kohanevaks süsteemiks. Organismi võimet kaitsta end haigustekitajate eest nimetatakse immuunsuseks.

Tugev immuunsüsteem on hea tervise võti, mis aitab meid kaitsta kõikvõimalike haiguste eest , hoiab allergilised reaktsioonid kontrolli all, suunab ja aeglustab õiget ning eakohast vananemisprotsessi.

Igal organil oma roll

Immuunsüsteem on nagu võitleja meie kehas, kus põhirolli kandjad on lümfi- ja vereringesüsteem, kuid ka igal elundil on oma roll. Lümfisüsteem koos teiste organitega toodab rakke – lümfotsüüte (neid on mitut liiki), mis tunnevad kehas ära sissetunginud võõrkehad, mikroobid ja vääralt arenevad rakud, ning hakkavad nendega võitlema, et need hävitada. Tekitatakse antikehad. Valged verelibled hävitavad organismi sissetunginud baktereid, kahjustatud ning surnud kudesid.
Hästi toimiv immuunsüsteem on tasakaalus. Organismi kaitserakud tunnevad ära ained, mida vajame toiduks ja terve olemiseks, ja lubavad neil siseneda. Soolestikus elavad nii meile sõbralikud kui vaenulikud bakterid. Kuni need püsivad omavahel tasakaalus, on seedetrakti immuunsus tugev. Kui vaenulikud bakterid hakkavad vohama (siis, kui toidus on palju suhkrut, küllastunud rasvhappeid jm), tekivad seedimisprobleemid.
Halvasti toimiv immuunsüsteem annab endast märku kiiresti. Madal immuunsus muudab meid iga viiruse ees kaitsetuks ja põeme sagedasti erinevaid nakkusi, sagenevad seedimisprobleemid, kurnatus, liigesevalud, lihasnõrkus, nahaprobleemid jm.
Tasakaalustamata immuunsüsteem on ka allergiliste reaktsioonide põhjustaja, mistõttu tekib hulk ebameeldivaid haigustunnuseid.

Loe edasi ajakirjast...