Haige ja vanana vajavad paljud hoolitsust ja ravi, mis aitab füüsilisel kehal vastu pidada. Kui rohud võetud ja protseduurid tehtud, ei pruugi see veel olla kõik, sest kui keha on väsinud ja haige, on hingel valus. Hing vajab samuti hoolt. Mõnes haiglas aitab selle eest hea seista hingehoidja. Ida-Tallinna keskhaiglas teeb seda tööd Miina Piir.
Miina Piir on hingehoidu lihtsustatult defineerinud nii: inimlik kontakt, mis tekitab abivajajas vaimse ja hingelise heaolutunde. "Vananemine on kindlasti lihtsam, kui meid ümbritsevad lapsed ja lapselapsed; kui tervis on enam-vähem ja elu tundub lill. Aga kui nii ei ole, on haigused, üksindus ja vaesus, siis võib vananemist näha kui sügavat traumaatilist kriisi.
Oluline on olla inimesele toeks. Kuulata ja mõista, mis temaga toimub; kuidas ta seda tajub; milliste hirmudega võitleb; millest leiab lohutust, lepitust. Inimest toetada saab vaid tema enda tingimustel, järk-järgult, tema rütmis ja tema vajadusi austades. Hingehoid ei ole nõustamine ega teraapia, patutunnetusele kiskumine ega Jumala juurde talutamine.
Hinge tuleks hoida nagu vihma saanud linnupoega peopesal, kelle sulgi hingeõhuga kuivatad."
Hingehoidja pole üliinimene
Hingehoidja ametis nõutakse teoloogilist kõrgharidust, kuid ka häid teadmisi isiksuse- ja organisatsioonipsühholoogiast, nõustamisteooriate ja tehnikate valdamist, arengu iseärasuste, psüühika- ja käitumishäirete tundmist jpm. Samuti on vajalik põhjalik ettevalmistus tööks kriisis olevate haigete ja surijatega.
"Hingehoidja ei pea olema üliinimene, kõike jõudma ja taluma, ei pea suutma mõista kõiki olukordi ega pea olema probleemideta inimene," leiab Miina Piir. "Hingehoiu isaks nimetatud katoliku preester Henri Nouwen on kirjutanud klassikaks saanud raamatu "The Wounded Healer" ("Haavatud tervistaja" - toim), pidades silmas seda, et oma haavad peavad olema, et teist mõista. Haavata oleme ju kõik saanud, kuid hingehoidja võiks lubada endale olla haavatav selle sõna sügavas tähenduses - inimlik, julge ja alandlik. Kui kardad haiget saada, tõmbad kilbi ümber, aga kilbiga kellegi hinge ei hoia."
Miina Piir on Järve kliinikus selles ametis töötanud kaks ja pool aastat. "See, et Ida-Tallinna keskhaigla Järve hooldusravikliinikus on hingehoidja, on üsna pretsedenditu, sest üheski teises suuremas haiglas peale Tartu ülikooli kliinikumi palgalist hingehoidjat ametis ei ole. Ilmselt ongi nii seetõttu, et meie hoolealused on suhteliselt eakad inimesed. Kahjuks tuleb järjest rohkem ka keskealisi, lausa noori insuldijärgseid patsiente. Ja meil on olemas ka hospiits, mida hingehoiu tööta ette ei kujuta."
Loe edasi ajakirjast...
