Holistiline teraapia – see on elu muutev kogemus

Tekst: Tiiu Talvist
17.09.2008

Psühhoteraapia liike on palju, mõni neist on üsna uus ja tavainimesele tundmatu. Selliste hulka kuulub ka holistiline psühhoteraapia, mille maaletoojaks on Maria Paula Eberth.

Hubane kabinet. Tugitoolid, ümmargusel laual lilled ja põlev küünal. Akna taga lopsakalt rohelised puud, ruumi pilkupüüdvaim objekt on mahedates toonides kattega voodi.
“Elus on asju, mis juhtuvad igal juhul. Kui ma ei vali oma teed teadlikult, viivad “juhused” mind ikkagi sellele rajale,” sõnab tööruumi perenaine, holistilise psühhoterapeudina praktiseeriv ning uusi oma ala spetsialiste välja õpetav Marina Paula Eberth. Ta ei oleks praegu siin, kui õnnelikud juhused ja saatuse keerdkäigud poleks teda läbi elu järjekindlalt sellesse punkti juhatanud, inimeste vaimuilma kaudu nende elu paremaks ja õnnelikumaks muutma.
Mis vahe on mõistetel patsient ja klient? “Patsient laseb end ravida ega tee sealjuures ise suurt midagi, klient aga töötab enda kallal peamiselt ise, meie, terapeudid, ainult aitame teda,” selgitab Marina.

Värske suund
Kui tavapärases psühhoteraapias istuvad terapeut ja klient teine teisel pool lauda ja räägivad omavahel juttu, siis holistiline teraapia erineb selle poolest, et suure osa seansi ajast lamab klient mõnusalt diivanil, silmad kinni, lõõgastub ja lõdvestub. Tasapisi jõuab lamaja justkui une-eelsesse seisundisse, ent magama ei luba terapeut jääda.
“Inimese teadvuse seisund muutub, kui ta liigub erinevates staadiumides argiteadvusest une poole. Me küll räägime temaga omavahel edasi, kuid inimene hakkab oma sisemaailma hoopis teise nurga alt tajuma ning jõuab sellega palju paremasse kontakti, kui see oleks juhtunud toolil istudes, minuga vesteldes ja viisakalt naeratades,” selgitab Marina.
Holistiline psühhoteraapia kuulub transpersonaalse (transpersonaalne – üle isikliku, isiklikust e personaalsest kaugemale ulatuv) psühholoogia alla. Transpersonaalne psühholoogia on psühholoogia arenguloos üsna uus suund, mis kujunes välja möödunud sajandi 60.–70. aastatel. Transpersonaalse psühholoogia suur panus on inimese teadvuse ning selle eriseisundite uurimine, millega seoses on olnud võimalik enam aimu saada inimvõimete piiridest.
Uuringute käigus on selgunud, et muutunud teadvuse seisundis töötab inimese aju teistmoodi, alateadvuse väravad avanevad iseenesest ja tal on lihtsam oma probleeme lahendada ning harjumuspäraseid programme “ümber programmeerida”.
Ammu unustatud asjad tulevad pinnale, inimene saab parema kontakti oma keha ja tunnetega. Muutunud teadvuseseisundis tehtud ümberkorraldused kanduvad sisemaailmast tavaellu – kehasse, hoiakutesse, käitumisse, suhetesse, elusündmustesse. “On hämmastav, kui kiireid ja efektiivseid tulemusi inimesed saavad, kui nad vaatavad oma elu kinnisilmi,” märgib kogenud terapeut ja lisab: “Teraapia ei pea olema valus, raske ega nutune, see võib olla ka väga rõõmus ja positiivne kogemus.”

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid