Igal plaastril oma paik

Tekst Üllar Ende
21.06.2013

Nüüd kui liigume rohkem väljas ja oleme seal paljamad, on ka marrastused ja väiksed haavad kerged tulema. Kas kohe plaaster peale? Ja kui, siis milline?

Nõu annab Suur-Pärnu apteegi juhataja proviisor Liivi Allikas.

Suvel ei pruugigi mingit imetrikki teha, kui järsku on kand villis, küünarnukk, käsivars või põlv marraskil. Kipitab mis kole ja tolmukriimune on ka. Käsi hakkab kohe kotist plaastrit otsima. Enamasti aga juhtub nii, et seda pole kaasas just siis, kui vaja läheb. Aga kas alati ongi tarvis?

Proviisor Liivi Allikas toonitab, et eriti hoolikad marrastuste ja haavadega peaksid olema need, kellel ka pisemad vigastused halvasti paranevad, näiteks diabeetikud.

Vee või lahusega puhtaks

"Väikest marrastust, kui ainult pealmine nahakiht on vigastada saanud ja verd ei jookse, polegi tarvis millegagi katta. Kriimuline koht tuleb kõige lihtsama vahendi, toasooja või jahedama veega ära loputada. Sellest piisab," leiab proviisor.

Elu aga näitab, et kui köögis sisselõikamised välja arvata, siis seda lihtsat vahendit - vett - pole alati käepärast. "Desinfitseerimiseks on apteegis antiseptilised lahused, kõige pisem pihusti on 50-milliliitrine ja seda pole raske kaasas kanda, ükskõik kas niisama liikudes või reisil olles. Selline lahus on mõeldud vigastatud naha puhastamiseks, aga ka lihtsalt käte desinfitseerimiseks. Teine variant on pakitud ühekordsed niisked salvrätikud, millega saab nahka puhastada. Ka need võiksid olla iga päev kotis, matkale või reisile peaks neid kindlasti kaasa võtma. Muide, desinfitseerivaid salvrätikuid on tuldud apteegist küsima ka selleks, et lõunamaareisil puuvilju puhastada."

Kui pihusega marrastust puhastame, ei pea valusat kohta nühkima: pihustada tuleb nii palju, et desinfitseeriv vedelik voolab pealt ära ja viib mustuse endaga kaasa. "Kui nahapind jääb liiga märjaks, võib ju tupsutada kasvõi pabertaskurätikuga, aga kahjuks tuleb sealt ebemeid. Nii et on parem, kui haige koht ise tuule ja õhu käes ära kuivab ning alles siis vajaduse korral plaaster peale pannakse. Aga kui koevedelikku või verd ei tule, siis polegi seda vaja."

Igaks juhuks võib kriimukohta aeg-ajalt veel desinfitseerida. "Kõik oleneb sellest, kui kiiresti marrastunud nahk väikese kooriku peale võtab ja kui sügav ning verine kriimustus on. Väikesele kriimule tuleb koorik kiiresti. Kui aga marrastus on natuke sügavam, võiks seda puhastada mitu korda. Oleneb ka ilmast ja kohast, kus ollakse: kui palju higistatakse ning kui palju vigastatud koht määrdub."

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid