Joogamassaaž lõõgastab ja venitab

Foto: Pauline Hegner

 

Joogamassaažis on ühendatud meeldiv kasulikuga: ajurveedamassaaž lõõgastab ja toetatud venitused aitavad kehal vabaneda lihasepingetest.

 

 

Diplomeeritud joogamassöör ja joogaõpetaja Kairi Ilisoni sõnul peituvad joogamassaaži juured joogas ja ajurveedas – iidsetes India tervenduskunstides, mis lähtuvad põhimõttest, et keha on tervik. Ajurveedamassaaž aitab kehal lõõgastuda ja massööri abiga tehtavad venitused vabastavad keha lihasepingetest. Kolmas tähtis komponent on hingamine.

 

Vaatab ettepoole

Joogamassaaži tehnika looja on Indiast Punest pärit Kusum Modak, kes sai selleks inspiratsiooni Iyengari joogast (selle looja B. K. S. Iyengar elas samuti Punes). Iyengari joogas kasutatakse abivahendeid – näiteks plokke, rihmasid ja patju –, et saavutada joogas kasutatavaid asendeid paremini. Kusum Modak õppis peale Iyengari jooga ka massaaži ja arendas nende põhjal välja joogamassaaži.

“Jooga on üldiselt väga maskuliinne. Joogamassaažis aga on palju feminiinsust ehk tasakaalustamist, terava valu ja ülepingutamise vältimist, mis aitab nii mehi kui ka naisi. Massaažitehnika on hästi läbi mõeldud, väga tänapäevane. Kusum Modak on võtnud joogast ja ajurveedast kaasa selle, mis on hea ja nüüdisaegne, ning jätnud maha vanadest harjumustest kinni hoidvad traditsioonid. See tehnika vaatab ettepoole ja see mulle joogamassaaži juures väga meeldibki,” nendib joogamassöör Kairi Ilison.

Skandinaavias on joogamassaaži õpetanud juba 14 aastat Vandana Jain ja Johan Westman; praeguseks on nad välja koolitanud umbes 400 inimest. Kuigi joogamassaaž ei ole Rootsis veel väga levinud ja Eestisse pole see üldse jõudnud, loodab Kairi Ilison, et joogamassaažil on suur tulevik, kuna sellel on väga head põhimõtted. Ta ise on õppinud joogamassaaži tasemeni, mis lubab tal teha ka koolitusi – ehk tekib mõnel massööril huvi see tehnika ka Eestisse tuua.

 

Vana ja uue sümbioos

Joogamassaažis saavad kokku vanarahva tarkus ja teadus: lähtutakse keha anatoomiast ja võetakse arvesse viimase aja teaduslikke seisukohti erinevate vaevuste leevenduseks. Näiteks ei masseerita kõhtu peensoole liikumisele vastupidises suunas ja sidekoe mõjutamisel võetakse arvesse, et selle tõhusaks venitamiseks on vaja mõjutada korraga suurt kehapinda.

Ent kõige tähtsam on joogamassaaži lähtearusaam, et keha on keeruline ja pinged meie kehas ei alga alati sealt, kus need ilmnevad. Seetõttu ei tehta joogamassaažis kunagi paikset massaaži kindlale kehapiirkonnale.

“Joogamassaaž kätkeb terviklikku lähenemist kehale – massaaži ja venitusi tehakse kogu kehale. Ainult nii võib jõuda kõigi pingete jälile ja nendest vabaneda. Venitused, mida massöör toetab, aitavad kehal venitusasendi sisse võtta kompensatsioonimustreid kasutamata.

Kompensatsioonimuster tähendab seda, et kehal on tendents alateadlikult hakata painutama end teatud viisil, mis alati ei ole talle hea. Sellest saavad hästi aru inimesed, kes on operatsiooni tagajärjel saanud üht kehapoolt vähem kasutada ja avastavad taastudes, kuidas üks kehapool teise alakasutamise tõttu kompenseerib teise tööd,” selgitab joogaõpetaja.

Loe edasi ajakirjast…