Kaitse prilli sees ja prilli ees

Foto: Shutterstock

 

 

Õige tugevusega prillid annavad meile terava ja selge nägemise, ent ainult siis, kui nende klaasid peletavad segajaid. Mis need segajad on ja mida nende kaitseks annab ette võtta, sellest räägib Silmatera Optika optometrist Jaanika Kont.

 

 

Optometrist Jaanika Kont nendib, et klaasist prilliklaase soovivad ja kasutavad kehvasti nägijad üha vähem. Sestap tuleb jutt enim levinud tüübist, plastklaasidest. Kas kõigil neil on loomuldasa kaitsepinnad peal?

“Osa neist on täiesti pindamata ehk ilma kaitsva kihita klaasidega valmisprillid, mida müüakse tavapoodides või turul mõne euro eest. Kui klaasid on kõva pinnata, kriimustuvad need väga kergesti ja kiiresti: kahe nädalaga on juba kriimud peal, kuu aja pärast aga nii tuhmid, et ei paista hästi läbi.”

On arvata, et optikapoes sääraseid pindamata klaase ei pakuta. “Mina ei oleks nõus inimeselt selliste klaaside eest raha võtma ega ka paku sellist võimalust,” ütleb optometrist. “Klaasi kõva pind peab olema standard, sest plastklaas ilma kõva pinnata on nagu kingad kontsaplekita.”

Lisaks kriimustuskindlale kihile on klaasidel võimalik peegeldusvastane pind. Neid muidugi optometrist nagu juukselakki peale ei pihusta, vaid need mõlemad pannakse peale juba optikatehases.

 

Klaasid kriimustuskindlaks

Kui tahame teravaks nägemiseks võimalikult sobivaid prille, siis loomulikult oleme huvitatud sellest, et nende klaasid püsiksid kaua siledad ja paistaksid hästi läbi. Kriimustusvastane kiht peaks andma tunde, et klaasid on selles mõttes igavesed.

“Ükski asi pole igavene, isegi elu mitte,” kostab Jaanika Kont. “Plastläätsedele pannakse kõva pind peale tõesti selleks, et see ei kriimustuks, kuid kaitse ei ole siiski täielik. Palju oleneb sellest, kas, kus ja kuidas ise prille hoiame. Kaitsekihist hoolimata tõmbab kriime ükskõik missugune terav metallese, näiteks siis, kui paneme toosita prillid koos võtmete või küüneviiliga taskusse või kotti.”

Optometrist täpsustab, et siiski on olemas klaase, millele kriime nii kergesti ei tule. “Näiteks laste jaoks toodetud prilliläätsed, millel on ekstra tugev kaitsekiht peal. Aga muidugi suudavad lapsed ka need, eriti tugevad klaasid ära kriimustada.”

Loe edasi ajakirjast…