Kas võtad napsi või on naps võtnud sinu?

Välisajakirjandusest vahendanud Viivi Variksaar
16.10.2009

 

Klaasike head veini ja kulinaarsed hõrgutised; baariskäik pärast tööd koos kolleegidega; õllepurk käes, pargipingil istumas või parajad tropid kodus kurbuse peletamiseks – see loetelu on tuttav paljudele. Aeg-ajalt tasub mõelda, milline suhe on sinul/minul alkoholiga. Kes keda võtab?

Alkoholitarbimist peetakse mõõdukaks, kui see ei ohusta tarbija tervist ega heaolu, sealhulgas töövõimet. Kahju kraadijookidest tõuseb siis, kui päevane joogihulk naistel kipub üle 1–2 alkoholiannuse ja meestel üle 2–3. Päevas ei soovitata meestel tarbida üle 6 napsi ja nädalas üle 24; naistel on samad näitajad – päevas 4 napsi ja nädalas 16.

Ühe alkoholiannuse all mõeldakse
33 cl lahjemat õlut või siidrit
12 cl lahjat veini
8 cl kanget veini
4 cl kanget alkoholi (viin, konjak, d˛inn jms)

Palju korraga on ohtlik
Üks korralik peatäis tekitab väga palju probleeme. Näiteks Soomes esineb alkoholimürgistusi 3–5 korda rohkem kui teistes Põhjamaades ja selle tagajärjel sureb aastas 500–600 inimest. Alkoholist saavad kõige rohkem mürgistusi joogi kuritarvitajad, kuid vahel tabab see juhuslikult liigkasutajaks sattunut. Kõrged promillid võivad tekitada hingamisraskusi ja lämbumisohtu; too õnnetuke võib jääda kuhugi lebama ja külmuda surnuks.

Ohus on kogu organism
Nimekiri, kui suurt kahju tekitab alkoholi kuritarvitamine inimesele, saaks väga pikk.
Kõige esmalt tekivad kahjustused maksas ja pankreases (kõhunääre). Maksatsirroos on alkohoolikutel üks sagedasimaid haigusi ja enamasti lõpeb see surmaga. Tsirroos algab rasva kogunemisega maksa, kuni maks sidekoestub ja lõpetab töötamise. Siin aitab vaid uue maksa siirdamine.
Kui juhtub, et veel enne, kui maks töötamise lõpetab, jätab inimene joomise maha, siis võib nn rasvamaks paraneda. Vastasel juhul ootab ees hepatiit ehk maksapõletik, millega kaasneb palavik ja nahk muutub kollaseks. Maksapõletiku tagajärjel sureb 1/5 patsientidest.

Loe edasi ajakirjast...