Keskkond võidab geenid

Foto: Lauri Kulpsoo

 

Geenid on küll suure osa meie olemusest ette määranud, aga meid mõjutab palju ka keskkond. Geene ei ole siiani veel võimalik muuta, kuid enda terve ja pika elu nimel saame juba praegu palju ise ära teha.

 

 

Tartu ülikooli teaduskooli direktor, geneetik Riin Tamm kinnitab, et geenid mõjutavad meie elu väga palju. Sündides saame emalt kaasa ühe komplekti geene ja isalt teise. Seda, mis meile täpselt kaasa tuleb ja avaldub, ei saa aga kontrollida ega ennustada, mis omakorda pakub geeniteadlastele palju lahendamata mõistatusi.

“See, kuidas me välja näeme ja milles andekad oleme, on geenidega kaasa antud. Et aga konkreetses valdkonnas tulemust saavutada, geenikombinatsioonile üksi loota ei saa, tuleb enda oskusi arendada ja arvestada ka keskkonnaga. Kui keskkond annet ei soodusta või ei osata seda õigel ajal märgata, ei pruugi inimene avastada, et ta võiks milleski väga hea olla,” selgitab Riin Tamm.

 

Mõjutajaks geenid, keskkond ja elustiil

Tervise poole pealt võib pärilik geenikombinatsioon anda soodumuse kindlateks haigusteks. Keskkonnast tulenevalt ei pruugi aga haigus avalduda ja inimene isegi ei tea, et tal on mingite terviseprobleemide osas suurem risk. Tervislik eluviis ja keskkond võivad ka eelsoodumuste korral tagada pika ea. Samas ei ole näiteks kasvajate korral keskkonnast väga suurt mõjutust vaja, et haigus arenema hakkaks.

Geeniteaduses on palju ebaselget, kuna tugevaid seoseid geenide ja haiguse kujunemise vahel on keeruline kindlaks teha. “Varasemalt uuriti palju mendeliaarseid ehk ühe geeni haigusi ja seda oli lihtne teha. Kui perekonnas oli haigus, mis pärandus ja avaldus eri põlvkondades, oli kerge minna geneetilist põhjust otsima. Uuriti nii haigeid kui ka terveid sugulasi ja selgitati välja, kus ning milline geenimuutus haigust põhjustab. Praegu on olukord keerulisem, kuna tänapäevaste komplekshaiguste puhul on mõjutajaks nii geenid, keskkond kui ka elustiil. Geenide osakaalu on seejuures väga raske määrata. Mida rohkem komplekstunnuseid uuritakse, seda keerulisemaks asi läheb. Väikese efektiga geenivariante võib väga palju olla ja neid kokku pannes ei pruugi ikka täit tõde teada saada – mõjutavaid faktoreid on liiga palju,” nendib geneetik.

 

Doonorlus annab riskide kohta infot

Geenide uurimist nimetab Riin Tamm tehnoloogial põhinevaks, sest mida täpsemad on tehnoloogilised lahendused, seda detailsemalt on võimalik geene analüüsida. Tänu sellele suudetakse paremini eristada näiteks kasvajate tüüpe. Inimesel, kellel on selle haiguse eelsoodumus, on seeläbi võimalik teada saada, millise konkreetse kasvaja alatüübi osas tal suurenenud risk on.

“Kui perekonnas on olnud ühte tüüpi kasvajaid, võime eeldada, et geenidega tuleb teatud muster kaasa. Kui kasvajad on olnud eri tüüpi, on geenide põhjal soodumusele keeruline hinnangut anda. Erineval ajaperioodil elanud inimesi võrreldes on samuti oht valedeks järeldusteks, kuna keskkond meie ümber on oluliselt muutunud.”

 

Loe edasi ajakirjast…