Kinnine kõht lukust lahti

Foto: Shutterstock

 

 

Kui kinnine kõht piinab päevast päeva ega lase rahus elada, tasub algul proovida toitumist ja eluviisi muuta, ning kui see ei aita, siis lasta tohtri(te)l võimalikku põhjust uurida. Sellest räägib gastroenteroloog Külliki Suurmaa.

 

 

Kõht on meil kõigil teinekord kinnisevõitu, mõnel aga alailma: proovib küll seedimist ergutada toiduga, aga ei midagi; võtab siis lahtistit, mille abil saab läbi häda hakkama. Muidugi tekib siis suur mure: ehk kasvab sooles midagi, mis selle sisul libedasti edasi liikuda ei lase?

“Inimesed on erinevad ka seedimise poolest. Mõnel on iste üks kord päevas, mõnel kolm korda nädalas. Kui nii on olnud aastaid, siis on see normaalne, aga kui kõht on kinni jäänud viimasel ajal või isegi järsku, peaks uurima, miks,” leiab gastroenteroloog Külliki Suurmaa. “Arstil tuleb uuringute kasuks otsustades arvestada ka seda, kas tegemist on veel noore või üle 45-aastase inimesega, sest pahaloomulist kasvajat kahtlustame eelkõige vanematel inimestel, noorematel harvem, kuid ka nendel ei ole see välistatud.”

Ka kõhukinnisuse korral on tohtrile tähtis anamnees ehk haiguse eellugu: “Kaua see on kestnud; kas väljaheites leidub verd ning kas juhuslikult või iga kord. Kui väljaheites peitverd ei ole, võib noorema inimese kroonilisse kõhukinnisusse perearst natuke rahulikumalt suhtuda, kuid vanematel tasub jämesool kindlasti lasta ära uurida.”

 

Noorematel sageli eluviisist

Tohtri jutust käis läbi sõna “peitveri”. Üks on selge: seda palja silmaga ei näe.

“Peitvere olemasolu saab väga lihtsalt kindlaks teha väljaheiteanalüüsiga. Muidugi, ega perearst ei pruugi lasta seda kohe teha igaühele, kes kõhukinnisust kurdab. Näiteks noorema inimese puhul hakkab ta algul uurima tema eluviisi, sealhulgas toitumist,” räägib dr Suurmaa. “Eriti noorte hulgas on neid, kes peavad kehakaalu alandamiseks igasuguseid “imedieete”, mis ühekülgse toidu tõttu ei soodusta sugugi seedimist, vaid hoopis pidurdavad seda. Mõni lausa nälgib või ei söö korrapäraselt, siis läheb arsti juurde ja kurdab, et kõht ei käi läbi. Eks see ole nüüd uus trend: öeldakse, et ei saa seda ega teist süüa, kuigi tegelikult mingit toidutalumatust ei pruugi olla, kusjuures seda pole lastud ka uurida.

Eelkõige noorematel võibki krooniline kõhukinnisus tulla valest toitumisest ja liiga stressirohkest elust. Siis tekivad mõnikord olukorrad, kus kõht jääb kord kinni või läheb hoopis lahti – nii vaheldumisi. See tähendab ärritatud soole sündroomi.”

Loe edasi ajakirjast…