Kivikülv kõhus

Robert Aps

06.06.2017

Neerukivid on pealtnäha lihtne vaevus. Tegelikult on igal kivil oma lugu ja ravi sõltub paljudest asjaoludest. Neerukivitõve teaduslik nimetus on urolitiaas ehk kusekivitõbi. "Kivid tekivad uriinis lahustunud ainetest ja põhjuseks on erinevad ainevahetushäired ja riskitegurid," ütleb Lääne-Tallinna keskhaigla uroloogiaosakonna juhataja uroloog Heino-Enn Arpo.

"Nende koosesinemisel kasvab kivide tekkimise tõenäosus." Piltlikult öeldes tekivad kivid, kui inimese uriinis on nii palju kristalle moodustavaid aineid, et uriinis sisalduv vesi ei suuda neid lahustada. Samal ajal võib uriinis olla puudus ainetest, mis aitavad vältida uriinikristallide kokkukleepumist. "Erinevate tegurite mõjul võib välja kujuneda ideaalne keskkond kivide tekkeks," selgitab dr Arpo. "Neerukivide teke toimub haigele märkamatult ja sageli isegi aastate vältel ilma haigussümptomite ilmnemiseta." "Neerudes ja üldisemalt kuseteedes on kivide teke tõenäolisem keskealistel meestel, kellel on selleks geneetiline eelsoodumus," räägib perearst Ingmar Lindström.
Kivide esinemise riski võivad suurendada toitumisharjumused, nagu valgu-, C- ja D-vitamiinirikas toit, ning erinevad haigused. Viimaste hulka kuuluvad näiteks podagra ja kõrvalkilpnäärme funktsiooni häire. Peale selle võivad rolli mängida kuseteede ehituslikud eripärad. "Arenenud riikides on kivide tekke tõenäosus suurem kui arenguriikides. See arvatakse tulenevat erinevustest toidusedelis," lisab dr Lindström.

Põhjuseks kaltsiumisoolad