Kodune esmaabi

Foto:

Meedikutelt võib kuulda imelugusid sellest, kuidas inimestel puuduvad kodus elementaarsed esmaabivahendid ja ravimid isegi siis, kui peres on lapsed; või missuguste “geniaalsete” võtetega aidatakse näiteks nahapõletuse saanud kaaslast (haavale urineerimisest kuni õli või piirituse pealekallamiseni välja). Missugune peab olema koduapteek, milliseid täiendusi vajab see pühadeperioodiks ja kuidas toimida erinevate traumade korral?

MTÜ Rahvakoolitus Elu baaskoolitaja ja kiirabivelsker Margit Pärn peab kõige olulisemaks, et kodus oleksid esmaabivahendid ning ravimid eraldi; et nende varud poleks kunagi täiesti otsakorral ning et nii täiskasvanud kui lapsed oskaksid erinevate ohtude korral õigesti käituda.

Igas kodus olgu 2 esmaabikarpi
“Igas kodus peavad ravimid ja esmaabivahendid olema eraldi kohtades. Ravimid kindlasti kusagil kõrgel, luku taga, s.t – lastele kättesaamatus kohas; kuid sidemed ja haavapuhastusvahendid alumises sahtlis või riiulil, et laps saaks neid vajadusel ka ise kätte,” õpetab kiirabivelsker valmisolekut traumadeks.

“Esmaabikarbis peavad olema sidemed haava sidumiseks, plaastrid, puhastusvahendid, teepuuõli sisaldav põletusvastane ja desinfitseeriv vahend; kehvemaks minevate haavade jaoks haavasalv, mis tõmbab haavast põletikku välja ja puhastab mädanevaid protsesse. Veritsevatele haavadele pannakse ainult desinfitseerivat vahendit ning mädastele ja punetavatele põletikuvastast ravimit.

Kindlasti peab kodus olema pudel valget viina välispidiseks kasutamiseks – kompresside tegemiseks ja palavikus naha jahutamiseks. Ravimikarp peaks sisaldama valuvaigistit, palavikualandajat, kurgutablette, ninaspreid (meresoolavesi), drotaveriinvesinikkloriidi sisaldavat lihaslõõgasti tablette (neid saab piiratud koguses osta käsimüügist retseptivabalt) pingest tekkinud kõhu- ja peavalude leevendamiseks; söetablette ja loperamiidi või loperamiidvesinikkloriidi sisaldavaid vahendeid ootamatu kõhulahtisuse puhuks. Lisaks võivad olla nohu- ja köharavimid, mis leiavad meie laiuskraadidel eriti sagedast kasutamist. Isegi mitteallergilise inimese kodus võiksid olla allergiavastased ravimid, sest iial ei tea, millal võib neid ootamatult vaja minna.”

Lihtsamad võtted tervisehädade leevendamiseks
Pühadekuul kiputakse end tihti üle sööma, mistõttu on sagedasteks saatjateks seedeprobleemid ja tugevad kõhuvalud. Margit Pärna sõnul on parimad abivahendid drotaveriinvesinikkloriidi sisaldavad tabletid, suurte valude korral võib lisaks võtta valuvaigistit. Enne ravimite võtmist aga peaks kindlalt teadma, et kõhuvalu on tõepoolest tekkinud liigsest söömisest, mitte mõnest muust tervisehäirest.

Kindlasti ei tohi nüüd arvata, et kõigepealt valmistan end ravimitega suureks sööminguks ette ja siis kukun toitu sisse vohmima. “Ravimeid ei võeta ette, vaid ikka siis, kui nende järele tekib vajadus,” hoiatab kiirabivelsker. “Kui inimene on alkoholi tarvitanud, siis on vajadusel allergiarohud lubatud, kuid aspiriini ja valuvaigisteid ei tohi mitte mingil juhul tarvitada. Ka kõhuvalude korral, kui ei tea nende tekkepõhjust, ei tohi võtta ibuprofeeni ega aspiriini.”

Loe edasi ajakirjast…