Pärast sünnitust võib naistel ette tulla nii kergemaid kui ka raskemaid meeleoluhäireid. Pere suurenemise tõttu toimub elus suur pööre, millele lisanduvad hormonaalsed nihked ning üldine väsimus ja kurnatus. Kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Kaia Kastepõld-Tõrs selgitab sünnitusjärgsete meeleolumuutuste tagamaid ning jagab väärt soovitusi nendega hakkama saamiseks.
Sünnitusjärgsed meeleoluhäired jaotatakse laias laastus kolme kategooriasse. "Skaala ühes otsas on nn emadusmasendus, mida inglise keeles kutsutakse ka baby blues. Seda seisundit kogeb kaheksa naist kümnest 3.-5. päeval pärast sünnitust. See on tingitud nii hormonaalsetest muutustest kui ka sünnitusega seotud füüsilisest ja psüühilisest koormusest," selgitab Kaia Kastepõld-Tõrs. "Midagi on otsekui valesti. Pärast lapse sündi peaks naist valdama rahu ja õnnetunne, ometi ajab kõik hoopis nutma." Selline olukord võib kesta umbes kümme päeva ja on normaalne selles mõttes, et ei vaja psühhiaatrilist ravi ega sekkumist.
Skaala teises otsas on üks raskemaid sünnitusjärgseid meeleoluhäireid ehk sünnituspuhune psühhoos. Tegemist on siiski harva ettetuleva häirega - seda esineb keskmiselt ühel naisel kahesajast.
Sünnitusjärgne depressioon
Kirjeldatud kahe seisundi vahele jääb sünnitusjärgne depressioon, mis ei erine üldjoontes oma kliinilise kulu ega haigustunnuste poolest väga palju tavalisest depressioonist. See tekib vastuseks stressile. Sünnitusjärgset depressiooni leidub umbes ühel naisel kümnest.
Psühholoogi sõnul on tegemist psühhiaatrilise häirega: "See tähendab, et muutused meeleolus ja enesetundes on avaldunud sellisel määral, et vajavad ravi. Tähtis on eristada seda häiret eespool kirjeldatud meeleolumuutusest ning teistest psüühikahäiretest, ka nn suurest depressioonist ja bipolaarsest meeleoluhäirest."
Sünnitusjärgne depressioon võib emal ilmneda 2-3 kuud pärast lapse sündi, aga ka hiljem umbes aasta jooksul. Tegemist on hormonaalse seisundi tõttu tekkiva häirega, mille vallandajaks võib olla stress ja muud psühhosotsiaalsed tegurid.
Sünnitusjärgne depressioon ei taba kõiki värskeid emasid. Rohkem on ohustatud naised, kes reageerivad ka teistele stressiolukordadele tundlikumalt. "Suurem risk meeleolumuutuste kogemiseks on ennegi emotsionaalsete probleemidega kokku puutunud emadel. Varasemalt depressiooni või teisi psüühikahäireid põdenud naised on seetõttu kindlasti põhjalikuma jälgimise all," selgitab Kaia Kastepõld-Tõrs.
Loe edasi ajakirjast...
