Jätkame juttu nii kõrgest kui ka madalast vererõhust. Muuhulgas selgub, et mitu rõhurohtu koos võivad olla hoopis mõjusamad ja ohutumad kui üks. Selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht, südamearst professor Margus Viigimaa.
Südamearst Margus Viigimaa leiab, et vererõhku peaks hakkama allapoole timmima siis, kui ülemine on 140–160 mmHg, ja kindlasti siis, kui üle selle. Mõni saab vererõhu normi eluviisi muutmisega: kaalust alla, vähem soola, suitsud nurka ja jalad kõhu alt välja! Üsna suur osa hüpertoonikutest aga ei pääse tabletist.
Kõrgelt alla tuua keeruline
Kui rõhul lasta omasoodu ülespoole rühkida ja see jõuab 180 peale või kõrgemale, on seda normi poole viia teinekord üsna keeruline.
"Kui on noor inimene, ülemine rõhk 200 ja saame raviga 140 peale, tunneb ta ennast enamasti väga hästi. Üle 65-aastastel inimestel on aga nii, et kui tabletiga langeb 200 pealt 160 peale, hakkab ta tuikuma ja tunneb ennast kehvasti."
Miks nii? Tavaliselt paneb tuikuma ikka väga kõrge rõhk. "Väga kõrge rõhu langetamisel võtab veresoonte regulatsioon aega keskmiselt kolm kuni kuus kuud, enne kui need harjuvad palju madalama tasemega ära," nendib dr Viigimaa. "Võib-olla tuleb algul rõhk langetada 200-lt 180 peale; kui veresooned sellega harjuvad, siis natukese aja pärast 160 peale ja veel allapoole."
Pea hakkab ringi käima
Ühte seika, mida ehk palju ei teata, toonitab südamearst veel: "Mõnedel vanematel inimestel, eriti suhkruhaigetel, on püsti seistes vererõhk palju madalam kui istudes. Kui istudes mõõtes selgub, et ei ole päris see rõhunumber, mida saavutada tahame, siis paneme tavaliselt ravimit juurde. Inimene läheb arsti juurest ära ja bussi või trolli peale kõndides hakkab pea ringi käima – ta tunneb ennast väga halvasti. Paljud jätavad selle tõttu ise ravimit vähemaks või ei võta enam üldse."
Dr Viigmaa täpsustab, et osa ravimeid tekitab rohkem olukordi, kus püsti olles läheb rõhk liiga alla, eriti rohud, mis veresooni laiendavad. "Ravijuhistes öeldakse, et vanemaealistel ja ka diabeetikutel peaks mõõtma rõhku ka püsti seistes – siis on näha, kas pearinglus võib olla tingitud madalast rõhust. Algul mõõdame istudes, siis laseme minuti-kaks püsti seista, ja mõõdame uuesti – see annab juba teatud pildi."
Tundub ebaloogiline, et püsti olles on rõhk madalam. "Häda on selles, et eriti vanematel inimestel ja diabeetikutel on veresooned jäigastunud, mille tõttu võib seistes tekkida hetkeline aju vereringe häire. Lamades aga on aju verega palju paremini varustatud."
Loe edasi ajakirjast...
