Kuidas pääseda osteoporoosist?

Välisajakirjandusest vahendanud Viivi Variksaar
16.03.2009

Milline tõbi on osteoporoos?

Osteoporoosi ehk luu-urbnemuse all mõeldakse seisundit, kus luutihedus on vähenenud, see muudab luud nõrgemaks ja altimaks luumurdude tekkimisele. Nõrgenenud luu võib murduda isegi väga väikse trauma tagajärjel, vahel lausa iseenesestki.

Miks luu muutub nõrgaks?
Luu on eluskude, mida osteoklastid ehk luuhävitid – luud hävitavad rakud – lõhuvad ja osteoblastid – luumoodustisrakud – taas ehitavad, ja nii kogu elu. Kuni luu lagundamine ja uue luu moodustumine on tasakaalus, on kõik korras. Kui aga luud hakkab lagunema rohkem kui uut asemele luuakse, luumass väheneb ja selle struktuur muutub.
Luumass kasvab 20.–30. eluaastani, seejärel tuleb umbes 10aastane periood, mil luumass ei kasva ega kahane, vaid püsib enam-vähem ühtlasel tasemel, siis aga hakkab tasapisi vähenema. Naistel kiireneb luumassi vähenemine üleminekuaastatel, meestel pärast 60. eluaastat, mil meessuguhormooni tootmine langeb; meestel kulgeb luumassi vähenemine aeglasemalt kui naistel.

Millised tegurid tõstavad osteoporoosi tekkimise riski?
Tähtsaim tegur siin on vanus – luude nõrgemaks muutumine kuulub normaalse vananemise juurde. On välja arvutatud, et naise luustik muutub oma elu jooksul 50% urbsemaks, mehe oma vaid 30%. Meeste luumass on palju suurem, seepärast ei mõjuta luumassi vähenemine neid niisama palju kui naisi.
Järgmised riskitegurid on pärilikkus, menopaus ja menstruatsioonide varane lõppemine; nõrk kehaehitus, vähene liikumine, kaltsiumi ja D-vitamiini puudus organismis, suitsetamine. Ka mõnede ravimite, näiteks kortisooni pikaajaline tarvitamine tõstab osteoporoosi tekkimise riski.
Salakaval osteoporoosi põhjustaja võib olla tsöliaakia, arvatakse, et juba 80% tsöliaagi põdejaist on luumass vähenenud. Probleem on ka selles, et on palju patsiente, kel pole tsöliaakia olemasolu kohta mingeid sümptomeid ja nad isegi ei tea, et nad seda haigust põevad.
Osteoporoosi võivad põhjustada veel laktoosiintolerantsus (piimasuhkrutalumatus) ja liigesereuma.

Loe edasi ajakirjast...