Külmunud õlg jälle liikuma

Foto: Shutterstock

 

Kui õlas tekivad valu ja jäikus – ühel päeval enam juukseid pesta või köögikapi ülemist ust avada ei saa, sest käsi ei liigu nii kõrgele –, võib kahtlustada külmunud õla sündroomi. Miks haigus täpselt tekib, ei teata, kuid mis ja kes selle vastu aitab?

 

 

Külmunud õla sündroom ehk adhesiivne kapsuliit on haigus, mis piirab õlaliigese liikuvust ja põhjustab valu. Seda haigust põeb kolm kuni viis protsenti elanikest.

Liiges on ümbritsetud liigesekapsliga, mis tavaliselt on elastne ja veniv, võimaldades liigesel täies ulatuses liikuda. Kui õlaliigeses tekib põletik, siis liigesekapsel pakseneb ning tekivad liited. Sellega liigesekapsli elastsus väheneb, mis omakorda takistab liigese liikuvust ning käsi muutub õlaliigesest jäigaks.

Külmunud õla sündroomi tekkepõhjuseid kiropraktik Martin Heinmetsa sõnul siiani täpselt ei teata. “Osatakse kirjeldada vaid haiguse kulgu ja seda, mis toimub: õlaliigest ümbritsev liigesekapsel, mis annab õlale teatud määral stabiilsuse, hakkab mingil põhjusel järk-järgult jäigastuma,” räägib ta.

Külmunud õla sündroomil on kolm arenemisjärku, millest esimene on valufaas: kindlate käeliigutustega tekib valu, mis aja jooksul suureneb; haigel käel magamine muutub ebamugavaks. Kuna valu võib vihjata teistelegi õlamuredele, on külmunud õla sündroomi diagnoosimine selles järgus keeruline.

Teine faas on jäigastumine, mis toob esile külma õla sündroomi eripära, kergendades selle diagnoosimist. “Ehkki haigetel võib vahel tekkida küsimus, miks ei tehta suure valu korral lisauuringuid, tuleb jäigastusfaasis haiguse iseloom välja eelkõige sümptomite, mitte uuringute alusel. Seega pole lisauuringutel sündroomi diagnoosimisel erilist väärtust,” rõhutab Martin Heinmets.

 

Valu tugevus erineb

Teises arengujärgus võib valu veel tunda, ent see hakkab taanduma ning tekib süvenev jäigastumine, mis tähendab, et liigest ei ole võimalik mingi nurga all üles tõsta. “Võib juhtuda, et pole võimalik pead pesta või naistel rinnahoidjat kinni panna, kuna kätt ei saa liigutada,” kirjeldab Martin Heinmets. Ka haige külje peal magamine muutub ebamugavamaks.

Haigusnähud võivad ilmneda eri tugevusega. “Mõni ei pane seda eriti tähelegi,” nendib kiropraktik ning selgitab, et see on võimalik, kui inimene magab teisel õlal ega tee igapäevaelus midagi, mis õla liikumise proovile paneks. Ka tööl ei pruugi õlg häirida, kui töötatakse istudes – siis pole kätt vaja kindla nurga all tõsta ning sümptomid on kerge kuni mõõduka tugevusega.

Seejuures ei saa välistada, et külmunud õla sündroom elu ja tööd siiski segab. “Siis võivad mõned hobid jääda tagaplaanile – tennist kindlasti mängida ei saa, kuna käe liikumiseta ei saa servida,” toob Martin Heinmets näite.

On neidki, kelle jaoks on ülikeeruline hakkama saada igapäevategevustega, nagu magamine ja riietumine. Mõnele haigele on isegi istumine piin, kuna õlg valutab kogu aeg nii kõvasti, et seda on raske taluda.

Loe edasi ajakirjast…