Ajaks, mil meie ajakiri lugejateni jõuab, on kool juba alanud. Esimesed muljed, rõõmud, üllatavad (jälle)nägemised, küsimused, kuid ka mured ja ärevus – kõike on juba kogetud. See, kui elurõõmsaks ja edukaks alanud õppeaasta lapsele kujuneb, sõltub paljuski just (lapse)vanemate ja kodu toetusest, mõistmisest ning abist.
Psühholoogiline nõustaja Rita Rätsepp ja Üleriigilise Perearsti Nõuandetelefoni 1220 arst-projektijuht Lauri Laas on mõlemad arvamusel, et sõnade ja mõtetega võib last toetada, kuid ka ärevaks muuta. “Kui ikka räägitakse stiilis “jälle hakkab sul see orjus pihta”, siis kohutab see lapse ära, sest näiteks esimesse klassi minev juntsu ei tea koolist suurt midagi. Esimese ettekujutuse saab ta selle põhjal, kuidas koolielu serveerivad täiskasvanud,” soovitab Rita lapsevanematel ja vanavanematel oma sõnu kontrollida. Lauri Laas õhutab vanemaid last pidevalt julgustama, sest “inimene on sotsiaalne olend ega arene nelja seina vahel kusagile”.
Kindel päevarežiim
“Suvisel ajal mina küll ei pahandaks lapsevanematega, kui väiksematel jääb lõunauni ära või minnakse liiga hilja magama. Füsioloogiline päike hoiab meid kauem üleval, samuti suvised ühised tegevused ja võimalused tunda end vabalt,” ei poolda peretohter liigset piiritletust.
“Kooli algus tähendab lapsele töölkäimist ja siis on töö ning puhkuse tasakaal ülioluline. Igasuguste trennide ja ringide kasuks otsustamisel tuleb arvestada lapse jõudlust ning soove. Enda meeldimiste või teostamata unistuste põhjal ei maksa valikuid teha. Unevajadus sõltub lapse aktiivsusest, kuid kooliealine jõmm vajab 10 tundi und, kuhu kuulub ka päeval magamine. Kui ka suurem koolilaps tahab päeval mõne tunni magada, siis pole selles midagi imelikku ega maksa karta terviseprobleeme. Murdeiga tekitab väsimust omajagu.”
Tervislik toit
Perearst Lauri Laas soovitab lapsevanematel kontrollida, kas laps ikka käib koolitoitu söömas või kulutab ta oma taskuraha kommide, saiakeste ja mullijookide ostmisele. “Gaseeritud joogid tekitavad kõhuvalu ning sisaldavad palju magusat. Kahtlemata vajab kasvav laps rohkem süsivesikuid, kuid tuleb siiski valida, mida ja kui palju lubada. Samuti ei soovita ma rafineeritud toite igapäevaselt. Laps vajab vähemalt kord päevas sooja sööki ning toorsalatid ja puuviljad peavad olema esindatud mitmekesiselt,” kommenteerib peretohter söömisharjumusi.
Vaene laps peab paljast vett jooma! haletsesid lapsepõlves vanatädid, kuigi tegin seda täiesti vabatahtlikult ja mõnuga. Õnneks tänapäeval peetakse veejoomist kasulikuks lastelegi. Siinkohal peab perearst vajalikuks hoiatada vaid külmade jookide tarbimise eest pärast trenni või (jahedas)õues rassimist, sest higiseks rahmeldanu võib niimoodi saada korraliku kurguhäda.
Soovituslik arstilkäik
Kooliteed alles alustavad lapsed peavad kohustuslikus korras käima kõrva-nina-kurguarsti, silmatohtri ja hambaarsti juures. Kõige lõpuks täidab peretohter vastava tervisekaardi. Lauri Laas soovitab sellise tervisekontrolli läbi teha ka igal järgmisel aastal kuni puberteediea lõpuni.
Loe edasi ajakirjast...
