Madal vererõhk tahab tõstmist

Foto: Shutterstosck

 

Erinevalt kõrgest rõhust ei ole madal vererõhk küll infarkti ja insuldi riskitegur, ent see ei anna garantiid, et südamega midagi halba ei juhtu. Miks ja kellel on vererõhk liiga madal ning mis siis aitab?

 

 

Alustuseks sellest, mida vererõhk üldse tähendab. See on organismi veresoonte suletud süsteemis olev rõhk, mis võimaldab verel varustada hapnikuga aju, südant, neerusid ja kõiki teisi organeid.

Vererõhu põhjustatud tervisehäireid on enamasti seostatud kõrge rõhuga – kõrgvererõhktõve ehk hüpertooniatõve ehk hüpertensiooniga. Madala vererõhu ehk hüpotensiooni diagnoosimine ja ravimine pole kindlasti nii selge, nagu on kõrge vererõhu korral. Kuigi madal vererõhk infarkti ja insuldi riskitegur ei ole, võib rõhu suur langus olla ka ohtlik.

 

Ajaga normipiirid muutunud

Vererõhunormid mõõtmisel on aja jooksul muutunud. Praegu peetakse Euroopas normaalseks ülemist ehk süstoolset rõhku alla 140 mm Hg ja alumist ehk diastoolset alla 90 mm Hg, kuid viimase aasta jooksul on hakatud arvama (eriti Ameerika Ühendriikides), et normaalne vererõhk ei tohiks olla üle 120/80 mm Hg. Samuti tuleks teada, et nüüd peetakse rõhku madalaks siis, kui see on alla 90/60, kusjuures mõni aasta tagasi oli ülemise vererõhu alumiseks normiks 100 mm Hg.

Peetakse võimalikuks, et vererõhk on madal 5–10 protsendil elanikkonnast.

 

Madalast võib saada kõrge

Kindlasti on madala vererõhu kindlakstegemisel väga oluline, kuidas inimene ise seda tunnetab ning mis võib olla selle põhjus, kusjuures selle leidmine ei ole alati sugugi lihtne.

On leitud, et vererõhk võib langeda ka vanusega, kuid vahel on just vastupidi. Siinjuures tuleb mulle meelde, et kõrgvererõhktõbised on korduvalt vastuvõtul maininud, et neil oli varem aastaid olnud vererõhk hoopis madal, ning nad ei tea, millal ja mis põhjusel nad kõrge vererõhu ehk hüpertooniatõve said. Seega võib hüpotoonikust saada ajapikku märkamatult hüpertoonik.

Teada on seegi, et näiteks osal sportlastel võib treeningu ja muude spordiga seotud tegurite tõttu muutuda vererõhk madalaks, kusjuures nad ei tunne end halvasti, ja võistlustel on neil tänu sellele isegi mõnevõrra paremad eduvõimalused. Ent arvatakse ka teistpidi: madalat vererõhku soodustab just vähene kehaline aktiivsus.

Lisaks tuleb rõhulanguse tekitajaks pidada hüpertooniaravimite liiga tugevat mõju – see on üks põhjus, miks peaks vererõhuhaige oma rõhku ise korralikult jälgima, mõõtma ja üles märkima.

Loe edasi ajakirjast…