Käsi südamele, mehed ei armasta väga arsti juures käia. Terviseprobleeme on aga sageli võimalik ennetada ja õige sekkumisega ära hoida. Kuidas, millal ja miks julgustada meest arsti vastuvõtule? Millist toetust mehe tervis tegelikult vajab? Küsime seda meestearst Olev Poolametsa käest.
Androloog Olev Poolamets kõneleb meeste terviseprobleemidest ea järgi: "Meil kõigil on teatud vanuses mingid eritüübilised terviseküsimused. Igal eluperioodil on meil spetsiifilised põhjused arsti külastada, sest iga erinevat etappi võivad eripärasel moel mõjutada riskifaktorid, tervisekäitumine, elurütm ja elu muud olulised fookused."
Jämedalt võib meesterahva elu jagada järgnevalt: "Lapsepõlv ja noorukiiga; noor täiskasvanu – kes pole enam nooruk, aga ka mitte täiesti küps täiskasvanu (20–30); sellele järgneb täiskasvanuiga (35–45), seejärel keskiga (45–60). Keskeale järgneb vanuse tõus (65–70) ja siis juba ka kõrge vanus. Ütleme, küps iga."
Kui vaadata mehe tervist spetsiifilisest küljest, millega tegelevad androloogid, siis on igal ealisel perioodil eri tüüpi küsimused, millele on põhjust arsti abiga lahendust leida. "On teravamad, n-ö hüüumärgiküsimused, millega tuleb tegelda kiiresti. Ja on rutiinsemad, igapäeva- või tavaküsimused, millega tegelemine ei nõua liigset kiirust, küll aga stabiilsust."
Arenguküsimused ja muutused
Dr Poolamets toob näiteid: "Noorukieas, 15–17-aastasena, oleks hea arsti pilguga üle vaadata, et noormehe tervise arengus on kõik korras – et munandid on korras, et eesnahk liigub, et hormonaalne foon ja üldine küpsus on paigas." Teoreetiliselt võib seda teha ka antud alal kogenud perearst. Tavaliselt vaatab need asjad üle juba lastearst või perearst väikelapseeas, kuid vahetult peale puberteeti võib selline ülevaatus samuti kasuks tulla.
Kui üldine tervis on korras, tasub mehel end näitamas käia vähemalt korra ka nn noores täiskasvanueas, enne 35. eluaastat.
Tähelepanelikumaks võiks tohtri soovitusel muutuda keskea alguses: "Keskea piir on muidugi hästi ähmane. Ent ütleme, et see algab 40. eluaastatel. Selle kümnendi alguses tuleks mehe tervislik foon kaardistada, teha PSA-analüüs, määrata kindlaks testosteroonitase, uurida temale iseloomulikku tervisekäitumist. Vajadusel tuleks teadvustada ka seda, kas on midagi muutunud seksuaalsuses." Dr Poolamets ütleb, et kõik sõltub konkreetsest inimesest – kui on olemas reaalne riskifoon (nt PSA kõrgemal, testosteroon madalamal tasemel vms), siis peaks arsti juures käima sagedamini.
Kui üldse erilisi tervisemuresid pole, tasuks ka siis meestearsti või uroloogi juures käia vähemalt korra umbes 45–55-aastasena ning umbkaudu 60- ja 65-aastasena. Pidagem meeles, et koos vanusega suurenevad reeglina probleemid eesnäärmega.
Loe edasi ajakirjast...
