Menopausivaevused kontrolli alla

Urve Vilk
07.05.2019

 

Menopausiga kaasnevaid vaevusi, nagu unetus ja meeleolu langus, saab leevendada nii elustiilimuutuste kui ka hormoonasendusraviga, kui esimestest abi pole. Asja selgitab Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku naistearst Kai Haldre.

 

 

Mis on menopaus? Menopaus tähendab viimast menstruatsiooni, ja selle toimumise aega saab hinnata vaid tagantjärele, kui menstruatsiooni pole aasta jooksul olnud.

"Keskmine vanus, mil menstruatsioon viimast korda esineb, on 49.–51. eluaasta kandis. Mõnel naisel võib see jääda ära päevapealt, teisel on menstruatsioonide vahe mõned kuud või aasta, kuni nende lõpliku kadumiseni," räägib naistearst Kai Haldre.

 

Enneaegne menopaus rikub titeplaanid

Menstruatsioonid võivad esineda ka tükk aega pärast 60. eluaastat – individuaalne muster on seotud peamiselt naise geneetilise taustaga. "Vihjeid selle kohta, mis on ees ootamas, saab, kui teatakse, kuidas on asjad toimunud emal ja vanaemal," kinnitab naistearst, kelle sõnul on paljud naised emaga seda teemat arutanud, kuigi on ka peresid, kus menopausist ja menstruatsioonist rääkimine pole kombeks.

Kui menstruatsioon jääb ära alla 40-aastasel naisel, on tegu enneaegse menopausiga ning sel juhul tasub pöörduda arsti poole. "Tekkiv hormonaalne puudulikkus väärib eraldi tähelepanu," ütleb Kai Haldre. Selliseid probleeme esineb ühel naisel sajast.

Kui emal on jäänud menstruatsioon ära enne 40. eluaastat, tuleks teadvustada, et tegemist võib olla pärilikult ettemääratud olukorraga ja sama saatus võib tabada ka tütreid. "Muidu võib juhtuda, et kui tütar on kord lapse saamiseks valmis, pole tal enam menstruatsiooni," hoiatab günekoloog. Tänapäeval lükatakse lapse saamine sageli ju 30. eluaastatesse.

 

Muutused enesetundes on eakohased

Munasarjad, mis on endokriinsed organid, toodavad nais- ja meessuguhormoone. Nende töö lakkamisel lõpeb ka naissuguhormoonide tootmine. Seetõttu kaasnevad menopausiga mitmesugused vaevused, näiteks unetus, meeleolu langus, kuumahood, mille korral võib naistearsti kogemuse järgi piisata ka vaid naise julgustamisest. "Kinnitusest, et muutused enesetundes on eakohased ja võivad aja möödudes iseenesest üle minna."

Loomulikult on naisi, kelle elukvaliteeti menopaus tuntavalt häirib; samas on küllalt ka neid, kes on terve elu olnud kimpus menstruatsioonivaevustega ja kes suhtuvad seetõttu nende ärajäämisse suure kergendustundega – igakuine häda saab lõpuks läbi.

Kõige tõhusam lahendus vaevustele on hormonaalne asendusravi. Vahel aitab hormoonide puudusest tingitud ebamugavuste korral aga sellestki, kui vaadata üle liikumis-, söömis- ja magamisharjumused. Kuumahooge mõjutavad näiteks vürtsikad söögid ja kohvi tarbimine.

"Vahel tuleb inimene kindla otsusega saada retsept, aga kui probleemid läbi arutame, jõuame selleni, et naine alustab hoopis eluviisi muutmisest," kirjeldab Kai Haldre. Ta lisab, et olukord võib muidugi olla ka vastupidine ja enne ravi määramist või määramata jätmist kaalutakse koos naisega võimalikke hüvesid ja riske.

 

Üleliigne vaimustus kadunud

Suhtumises hormoonasendusravisse on pendel liikunud arsti sõnul ühest servast teise.

"Kui 1990. aastatel, mil hormoonasendusravi kasutamine laiemalt levima hakkas, tekitas see suurt vaimustust ja paljudes riikides kiputi seda kõigile naistele välja kirjutama, siis vahepealsetel aastatel on hormoonasendusravi toimet ja hüvesid, ka erinevaid manustamisviise ning võimalikke riske väga ulatuslikult uuritud ning praeguseks on mindud seda teed, et hormoonasendusravi kasutatakse nii lühikest aega ja väikese doosiga kui võimalik. Aga inimeste jaoks, kelle elukvaliteeti see võib parandada, kaaluvad hüved riskid üles – nad ei pea kannatama."

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid