Mis seal kõhus viga on?

Foto: Shutterstock

 

“Ka seedekulglahaiguste diagnoosimine on keeruline kunst,” tõdeb Lääne-Tallinna keskhaigla endoskoopiaosakonna juhataja, kogenud gastroenteroloog Külliki Suurmaa. Millal piisab iseenda ja perearsti nõust, millal on tarvis eriarsti abi?

 

 

Kui ise kõhuvaevustele leevendust ei leia, siis lõpuks kurdad ikka perearstile, kes saab paljus aidata. On aga olukordi, kus läheb kindlasti tarvis ka gastroenteroloogi pilku ja hinnangut. Osa lausa nõuab oma peretohtrilt saatekirja eriarsti juurde.

“Kõik on väga individuaalne nagu meditsiinis ikka, aga siin on ka omad kriteeriumid, millest üks on kõhuvaevus(t)ega inimese kõrgem iga. Muidugi kurdavad ka nooremad kõhupuhitusi ja muid hädasid,” ütleb gastroenteroloog Külliki Suurmaa. “Esialgu teeb perearst ära analüüsid, mis temal võimalik, ja kui nende järgi paistab kõik korras olevat, ei saada ta kohe alati gastroenteroloogi juurde. Eks see sõltub ka kurtja närvisüsteemist ja teinekord perearsti närvide vastupidavusest, kui inimene ikka väga nõuab. Võib-olla perearst teab juba ette, et gastroenteroloog midagi uut ei leia, aga et inimesele tõestada, et seda ja seda rasket haigust ei ole, saadab ikkagi gastroenteroloogi juurde, kus tehakse täpsemad uuringud.”

 

Eakatel vähirisk suurem

Dr Suurmaa kogemus näitab, et kui vastuvõtul käib noorem inimene, siis enamasti ei ole kõhuvaevuste taga rasket haigust, kuid erandid on alati olemas.

“Ka nooremal võib olla näiteks kaksteistsõrmikuhaavand, mida tuleb ravida. Keskeas ja vanematel inimestel aga tekib alati ka mao- või soolekasvaja kahtlus, sest on teada, et aastatega vähirisk suureneb. Sellepärast peab arst vanema inimese kõhuvaevustesse suhtuma tõsisemalt – võib-olla vajab ta kiiremaid uuringuid. Kui ikka üle 50-aastane inimene tuleb vastuvõtule ja kurdab ebamääraseid kõhuvalusid või järsku tekkinud kõhukinnisust või -lahtisust ning kui veel lisandub kehakaalu langus, tuleb seda olukorda võtta väga tõsiselt.”

Gastroenteroloog täpsustab, et vereprooviga saab ka perearst kindlaks teha, kas on kehvveresust, ja määrata väljaheites peitverd. “Need annavad alust kahtlustada soolevähki. Või kui on muud kasvajale viitavad sümptomid, saadab perearst kindlasti edasi. Ja isegi siis, kui neid sümptomeid selgesti ei ole, kuid vanemaealisel inimesel on konkreetsed vaevused, peaks ka gastroenteroloog ta kindlasti läbi vaatama. Seejuures alati ei pruugigi olla vähk, vaid lihtsalt mõni polüüp, kuid ka sellel tuleb silma peal hoida.”

Tohter lisab, et muidugi on palju muid mao- ja soolehaigusi, mille korral vanus eriti suurt rolli ei mängi.

Loe edasi ajakirjast…