Mis vaevab sinu keha? 2. osa

Foto: Shutterstock

 

Kuidas mõjutavad meie organismi toitumine, uni ja stress? Mida inimene ise saab oma tervise heaks ära teha? Kodutohtri küsimustele vastas psühhiaater Triin Eller.

 

 

Eelmises Kodutohtris oli lähemalt juttu sellest, kuidas tekib depressioon; milline seos on depressioonil soolestiku tervisega ning kuidas mõjutavad meie meeleolu ja ajutegevust soolebakterid, hormoonid ja keskkonnategurid. Nüüd uurime, kas saame midagi oma keha jaoks ka ise ära teha.

 

Kas saame midagi oma aju ja soolestiku tervise heaks ette võtta?

Aastate jooksul ei ole veel juhtunud, et vastuvõtule oleks saabunud üksnes pea, ikka on see keha külge kinnitatud. Seega ei saa seda pead ka eraldi ravida – keskenduda tuleb tervikule, siis on ka tulemused paremad.

Tervik tähendab kõike seda, millest eelmises osas juttu oli: keskkonda ja toitumist, suhteid ja muud. Arstil tuleb aidata välja noppida see, mida inimene saab muuta, ja püüda teda toetada, et ta neid muudatusi läbi viiks. See on üks ravi keerulisemaid etappe.

Mõnes mõttes on meie meditsiin tekitanud paljudes tunde, et tervis on kellegi teise, näiteks arsti käes, kes selle eest ka vastutab. Eluviisi muutmisest rääkides tekib nii mõneski tugev vastuseis. Ja ega see enda muutmine ju kerge ole. Näiteks inimesel, kes pole aastaid liikunud rohkem kui autouksest korteriukseni, on väga raske end kokku võtta ja kehalist koormust mõistlikult lisama hakata. Suure tõenäosusega vajaks ta siin asjatundlikku juhendamist.

Sama kehtib toitumisharjumuste kohta, neidki ei ole kerge muuta. Üldiselt peaks oma seedimisele rohkem tähelepanu pöörama – see on üks esimesi asju, millega keha hakkab teada andma, et kõik ei ole korras. Inimesed harjuvad olukorraga ja võtavad seda sageli kui oma eripära. Siiski ei saa omapäraks lugeda kroonilist kõhukinnisust või -lahtisust või pidevaid gaasivalusid. Nendega on mõistlik tegeleda seni, kuni enesetunne on taas hea.

Haigena võib olla aga vaja lisateadmisi, erinevaid toidulisandeid, et tekkinud tasakaalutusest sooles või ka juba kogu kehas lahti saada. Siingi on abi asjatundjast, kes aitab just sellele inimesele sobiva plaani paika panna.

Esimene asi, nii tüütu kui see ka ei tundu, on liikuda igast küljest tervislikuma elu poole: liigutada end mõõdukalt, magada piisavalt ja eelkõige öösiti, süüa tervislikult, maandada stressi, panustada rahuldust pakkuvatesse suhetesse. Nii mõnigi saab abi toidulisanditest – siin tasub nõu pidada toitumisnõustajaga, väljakujunenud haiguste korral toitumisterapeudi või vastava lisakoolituse läbinud arstiga. Pimesi peoga lisandeid neelata ei ole kindlasti mõtet. Samuti võib toidulisanditega olukorra halvemaks muuta, siingi on omad reeglid ja kasutustavad, mida tuleb teada.

Loe edasi ajakirjast…