Need tähtsad väiksed lihased

Tekst Kadi Lehtmets
29.12.2012

Oma sisemine tugevus tuleb üles leida. Meie, naiste sisejõu tähtis osa on vaagnapõhja lihased. Miks need nii olulist rolli mängivad ja kuidas neile väge juurde anda, sellest räägime Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku günekoloogiaosakonna juhataja dr Mall Varvasega.

Paljud meist pole elus liiga pikalt vaagnapõhja lihastele mõelnud - need pole miski, mis end iga päev ja tüütult meenutaksid. Esimest korda võivad need mõttesse tulla mõni aeg pärast sünnitust, kui satud nt batuudil hüppama, jooksma, raskusi tõstma, aevastama vms. Siis võib juhtuda midagi ootamatut: täiesti ette hoiatamata tulevad tilgad püksi.

Seda on kogenud nii mõnigi noor ema. Vaagnapõhja lihased magavad Okasroosikese und, kuni ühel päeval hüpates, last tõstes või äkitselt pingutades muutuvad püksid niiskeks.

"Just selline "äratus" on märgiks, et nüüd on viimane aeg hakata vaagnapõhja lihaseid treenima," ütleb dr Varvas. Muidu võib kümne aasta pärast olla probleemiks veel palju hullem pidamatus.

Mahavaikitud vaevused

Käsi püsti, kes vaagnapõhja lihaseid regulaarselt treenib! Kui sa seda ei tee, kuulud kahjuks suurema osa naiste hulka.

Kõik teavad, et neid lihaseid tuleks treenida, aga paljud peavad seda liiga keeruliseks. Trenn piirdub paari harjutuskorraga - kui keegi sellest juttu teeb või mõni infokild asja meelde tuletab. Sellegipoolest tuleks asi korralikumalt ette võtta.

Vaagnapõhja lihased on kaarjas rühm sulgurlihaseid, mis toetavad kusejuha, tuppe ja pärasoolt. Vaagnapõhja koormavad iseäranis rasedus, sünnitus, hormonaalsed muutused ja ülekaal. "Isegi kui sünnitatakse keisrilõikega, venitab rasedus juba iseenesest vaagnapõhja lihaseid: esiteks hormoonitaseme muutuse tõttu naise kehas ja teiseks kasvava beebi surve tõttu kõhus," tuletab dr Varvas meelde.

Vahel arvatakse ekslikult, et vaagnapõhja lihaseid kurnavad just arvukad sünnitused. "Tegelikult on selgunud, et vaagnapõhja lihastele mõjub peamiselt esimene sünnitus, edasised sünnitused seda enam nii väga ei mõjuta," märgib dr Varvas. "Keisrilõikega sünnituse puhul on nii, et esimene keisrilõige võib küll vaagnapõhja säästa, aga hilisemad juba hoopis vähem."

Kõige üldisem vaagnapõhja lihaste talitluse häire on nende lõtvumine. See võib viia uriini-, gaasi- või väljaheitepidamatuseni, seljavaevusteni ja kõige hullemal juhul isegi tupe või emaka allavajeni. Orgasmi ajal tõmbuvad vaagnapõhja lihased kokku, seega kui need on halvas seisukorras, ei paku ka vahekord rahuldust.

On karm tõde, et uriinipidamatus pole mingi üksikute vanemate daamide terviseprobleem: selle all kannatavad igasuguses vanuses naised, keskmiselt iga viies 25?60-aastane õrnema soo esindaja, 70. eluaastast alates juba üle 60% naistest. "Üle poole naistest puutub elu jooksul selle vaevusega kokku," tõdeb dr Varvas. "Tuleb tunnistada kibedat paratamatust, et kui seda kunagi kogetud, kipub see korduma."

Siiski on raske sellest rääkida, öelda: "Muide, ma pissisin täna püksi." Probleemi ei taheta tunnistada isegi endale, saati siis teistele. Aga päris kindlasti on vaja seda muret pihtida kasvõi arstile.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid