Nina otsas nohutilk

Foto: Shutterstock

 

 

Nuuskad, nuuskad, ja tundub, et jäädki nuuskama. Miks nina on kinni ja vesine, kuigi viirus on jäänud halvaks talvemälestuseks? Selgitab kõrva-nina-kurguarst Carina Truuverk, andes lisaks nõu, kuidas leevendust leida.

 

 

Ärkad hommikul üles, enesetunne hea ja olemine kõbus, ent üks ninasõõre on kinni – just sellel küljel, millel magasid. Pead nuuskama, ehk veel teise ja kolmandagi korra. Ja nii peaaegu iga päev. Krooniline nohu?

“Kui muidu on tervisega kõik korras, külmetushaigust või allergiat ei ole ja tuba on õhutatud, siis peaks nina vabalt hingama igas asendis,” ütleb kõrva-nina-kurguarst Carina Truuverk. “Kui aga ärgates on üks ninapool või mõlemad kinni, siis on sinna tekkinud turse või paks sekreet, mis ise välja tulla ei saa, sest teatavasti ei käi lamades õhk ninast nii hästi läbi kui püsti olles. Niisugusel ninakinnisusel on ikka mingi põhjus, see ei ole tavapärane.

Kui selline olukord tekib aeg-ajalt – mõnikord tegutseb ninas ikka väike viirus –, siis paraneb see tavaliselt ise ära. Kui aga ninakinnisus on pidev, siis tasub sellele küll tähelepanu pöörata.”

 

Üle kahe nädala pole normaalne

Tohter ütleb, et krooniliseks peetakse nohu siis, kui see on vaevanud üle kahe nädala. “Kui ninahingamise takistus on kestnud vähemalt nii kaua ja ninasse koguneb sekreeti, õhk ei käi hästi läbi, siis ei ole see olukord normaalne. Viirusnohu möödub tavaliselt paari nädalaga. Kui aga nohu püsib kauem, on selle taga mingi muu põhjus: kas põsekoobastes on tekkinud põletik või on kallale tulnud uus viirus. On inimesi, kes ühest viirusest, ka nohust, lahti saades korjavad kohe uue külge, sest nende immuunsüsteem on nõrk.”

On levinud arvamus, et kui põed tihti viirusnohu, siis see kahjustab limaskesti sedavõrd, et tuleb krooniline nohu – nina kipub aina kinni olema ja vesitsema.

“Ei, nii see pole,” nendib dr Truuverk. “Kui viirusnohu ikka korralikult ära paraneb ja inimene saab täiesti terveks ning kui siis jälle nohu tuleb, peame seda uueks ägedaks, mitte krooniliseks nohuks. Tõenäoliselt on siis tegemist immuunsuse nõrgenemisega ja inimene haarab kergesti erinevaid viirusi külge.”

 

Viga võib olla veresoontes

Sagedasi ja pikalt püsivaid nohusid on isesuguseid.

“Võime rääkida allergilisest ja vasomotoorsest nohust. Allergiline nohu vaevab periooditi näiteks siis, kui on ülitundlikkus mõne õitsva taime suhtes. Vasomotoorne nohu aga kestab tavaliselt enam-vähem pidevalt: külmaga ühte moodi, soojaga natuke teist moodi, kusjuures ei parane täielikult ära,” räägib arst.

Loe edasi ajakirjast…