Norskamisse suhtu tõsiselt
Tekst Riina Reiman-Männiste
13.09.2010

“Inglismaa vanuritel on abielulahutuse põhiline põhjus norskamine,” kommenteerib Sihtasutuse Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik kõrva-nina-kurguarst Margus Luht ning soovitab kaaskannatajatele kõrvatroppe. “Need ajavad ju kõrvad kihelema ja kuidas ma siis hommikust äratust kuulen?” protesteerin mõttes. Pealegi on mul aeg-ajalt hirm, kui pärast valjusid norsatusi tekib hingamises P A U S... Otsekui mõtteid lugedes kostab tohter Luht tõsiselt: “Palju tähtsam on jälgida eelkooliealiste laste und. Magamise ajal lämbuvast lapsest ei pruugi sirguda väljapaistvate võimetega ajuhiiglast rõõmuks isamaale.”

Norskamise kaks erinevat taset
Dr Margus Luht nimetab esimest lihtsaks norskamiseks, mis tekib pehme suulae tasemel ega tekita hingamishäireid ehk lämbumist. Seda esineb umbes 20% inimestest.
“Alates 40ndast eluaastast norskamise ja uneapnoe ehk une-lämbumistõve (selle nimetuse pani kadunud professor Mart Kull) sagedus suureneb iga elatud aasta ja iga lisandunud kilogrammiga. 40aastastest meestest norskab 60% ja sama vanadest naistest 40%. Pärast menopausi jõuavad naised kahjuks kiiresti meestele järele. Küllap on põhjuseks kaitsvate naissuguhormoonide taseme langus,” räägib Margus Luht, tuues välja norskamise teise taseme ehk une-lämbumistõve.
“Uneapnoe on sotsiaalne probleem. Sellega seonduvad uinuvad bussijuhid, päevane vaimse võimekuse vähenemine, isiksuse muutustega ühiskonnaliidrid, impotentsusest tumestatud pereõnn, enneaegse surma järele lõhnav südame-veresoonkonna haiguste temaatika, kõrgvererõhktõbi. Kõik algab lihtsalt hääleka magamisega, märkamatult hakkavad lisanduma hingamispausid ja mehaaniline hingamistakistus. Pikapeale võivad kujuneda hingamispeetused ka närvisüsteemi tasemel.”

Laste norskamine tekitab valvsust
“Eelkoolieas täheldatakse lastel norskamise ja uneapnoe ehk une-lämbumistõve sagenemist. Ligi 2% mainitud vanuses lastest põeb une-lämbumistõbe, norskajaid on rohkem, kuid ülevaade laste unehäiretest puudub. Nad magavad eraldi, mistõttu neid jälgitakse vähem. Igal juhul: kui laps norskab, siis on see alarmeeriv.
Kui täiskasvanul peetakse uneapnoeks seda, kui tunnis on 5 episoodi, mil 10–15 sekundiks on hingamine kas peatunud või hingamise maht vähenenud, siis laste puhul piisab diagnoosi kinnitamiseks 2 episoodist,” soovitab tohter Luht aeg-ajalt kuulata ka suuremate laste und.

Loe edasi ajakirjast...