Eestimaa jahedas kliimas oodatakse suve ja päikest pikisilmi. Kuid ilusate ilmadega rannas päikese käes päevitamisega liialdada ei tasu - pigem on vaja mõelda, kuidas hoida nahka liigsest päikesekiirgusest tingitud probleemide eest.
"Pärast mitu kuud väldanud pikaldast pimedat aega, niisket ja külma talve oleme oodanud kevadet ning lõpuks sooja ja päikesepaistelist suve. Päike aitab meil üle saada talvisest väsimusest ja stressist, päikesepaiste on kasulik. Nahaallergia all kannatavatele inimestele annab päikesepaisteline suvi lõpuks leevendust," toob esile päikese kasulikkuse Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog Erika Reismaa.
Päikesekiirguse toimel toodetakse nahas D-vitamiini, mis on organismile oluline kaltsiumi omastamiseks. Kuid päevitamisega ei tasu liialdada, sest oma tervist on vaja hoida. Üks kindel põhjus, miks päikesega liialdamine pole tervislik ja mida tasuks teada eriti noortel, on dr Reismaa sõnul see, et ülemäärane ultraviolettkiirguse (eriti UVA) mõju põhjustab naha kiiremat vananemist. Tagajärjeks on kuiv ja nii-öelda vintske nahk.
Mehed on päikesepõletusele vastuvõtlikumad kui naised ning lapsed rohkem kui täiskasvanud. "Ka mitmesugused ravimid võivad soodustada päikesepõletuse teket. Seetõttu oleks soovitatav enne päevitamist konsulteerida arstiga, kas määratud ravimite kasutamise ajal võib päikese kätte minna või mitte," selgitab tohter.
Päikesepõletuse tunnused ja ohud
Päikesepõletuse korral tekib naha veresoonte laienemine, mille tunnuseks on erüteem (nahapunetus). Rakkudest vabanevad ka põletikuained, mis kutsuvad esile pikemat aega kestva naha põletikulise reaktsiooni. Erüteem on signaaliks, et nahk on saanud ülemäära suure annuse ultraviolettkiirgust.
Varajane nahapunetus tekib 3-4 tundi pärast päevitamist ning selle tunnus on enamasti see, et nahk muutub üsna kiiresti tulipunaseks.
"Varajane nahapunetus möödub ööpäeva pärast. Hiline nahapunetus on kõige intensiivsem umbes ööpäev pärast päevitamist ja võib kesta 3-5 päeva. Uuesti päikesemõnusid nautima minna on soovitatav alles pärast punetuse kadumist," soovitab dr Reismaa.
"Pikema aja jooksul päikese käes viibimisel lisanduvad kipitus ja valulikkus, hiljem ketendus. Tugeva põletuse korral võivad kaasneda palavik ja peavalu. Päikesepõletus saavutab maksimaalse taseme 12 tundi pärast päevitamist," teavitab allergoloog.
Korraga lühema aja jooksul päikese käes viibimine kutsub esile naha pigmentatsiooni, mis on omal moel kaitseks päikesekiirte kahjustava toime eest. Vahetu naha pigmenteerumine toimub päevituse ajal, kuid võib kesta ka mõned päevad.
"Korduva UV-kiirguse toimel toimub naha paksenemine. Pikka aega ja sageli korduv päikesekiirgus langetab naha rakkude vahendatud immuunsust ning võib soodustada nahavähi või mitmete nahainfektsioonide teket," selgitab dr Reismaa.
Loe edasi ajakirjast...
