Palavik ei ole kunagi haigus iseenesest, vaid selle sümptom. Mõnikord võib juhtuda, et palavik ongi haiguse ainuke ilming.

Lastel loetakse normaalseks kehatemperatuuriks kuni 37,3 kraadi kaenla alt ja kuni 37,9 kraadi pärasoolest mõõdetuna. Kõrgem kehatemperatuur tähendab, et lapsel on palavik.

Palaviku tõusul on alati põhjus, enamasti on selleks mõni organismi sattunud viirus- või bakternakkus, kuid palavik võib tõusta ka lapsel, kes on üle kuumenenud, samuti võib tegu olla vaktsineerimise kõrvaltoimega. Oluliselt harvemini on tegemist mõne haruldasema põhjusega (reumaatiline haigus, taastuva palaviku sündroom jne).

Põhjuseks viirused

Kõige tõenäolisemalt on lapsel järsku tekkinud palaviku taga siiski mõni viirushaigus. Tavaliselt kaasneb viirusega tilkuv nina, aevastamine, kurguvalu, köha või hoopis kõhulahtisus ja oksendamine, kuid palavik võib väga vabalt olla ka ainus viiruse ilming.

Viiruseid on sadu ning igaühel neist on veidi erinev haiguspilt, mis võib olla seinast seina: mõni viirushaigus kestab kauem, mõni vähem aega; mõne puhul ei tõuse kehatemperatuur üldse, teise puhul on palavik kurnavalt kõrge. Mõnikord on haigusnähud tugevamad, teinekord tagasihoidlikumad, näiteks võib esineda ainult palavik, nohu või kõhulahtisus.

On võimatu kindlaks teha, millise viirusega täpselt tegu on. See pole enamasti ka oluline, sest viirushaigustele on tüüpiline, et palavik püsib 1–5 päeva ja taandub siis iseenesest ilma spetsiifilise ravita, sama käib harilikult ka teiste sümptomite kohta. Tähtis on palavikus last piisavalt joota ja olla tähelepanelik tema enesetunde muutuste suhtes.

Loe edasi ajakirjast...