Parim ravim on uni

Foto: Shtterstock

Uni on parim ravim nii kehale kui ka meeltele. Head und oskab inimene hinnata siis, kui sellega tekivad probleemid. Millest tekib unetus ja kuidas sellega hakkama saada, küsisime hea une keskuse unetehnikult ja unenõustajalt Kene Vernikult.

 

 

Kas seljataga on järjekordne unetu öö? Sa pole üksi – iga kolmas inimene kannatab aeg-ajalt unetuse all. Sümptomid võivad olla erinevad: uinumisraskused, unetus varahommikul või katkendlik uni.

“Enamasti tuleb unehäirete põhjust otsida muretsemisest. Vahel on unetu öö põhjuseks näiteks hirm selle ees, et und ei tule ja järgmisel päeval ei jaksa tööl vastu pidada. Kuid tegemist võib olla ka tõsisema meeleoluhäirega, nagu ärevushäire või depressioon. Unetust võib põhjustada mõni traumeeriv sündmus või füüsiline haigus, nagu uneapnoe, rahutud jalad või valu. Sageli on põhjuseks õhtul joodud kofeiini sisaldavad joogid, liiga hiline söömine, suitsetamine või vähene kehaline aktiivsus. Vahel pole võimalik ühte ja ainust põhjust välja selgitada, teinekord on põhjused kombineeritud. Uni on nagu tundlik mõõdik, mis reageerib inimese elus ette tulevatele pinge- ja stressiseisunditele või tervisehäiretele,” selgitab Kene Vernik.

“Tihti lähevad segi põhjus ja tagajärg. Inimesed arvavad, et muretsemine, depressioon ja meeleoluhäired on unetuse tagajärg, tegelikult on vastupidi. Nii tekib ring, mis toidab ennast ise, ja sellest on raske välja tulla.”

 

Hea uni on hädavajalik

Nii nagu toitu ja jooki, vajab organism toimimiseks ka piisavalt und. Uni aitab taastada meie jõuvarusid. Une pikkus ja kvaliteet mõjutavad meie tervist ja vastuvõtlikkust haigustele. “Unehäired võivad põhjustada mäluhäireid, kaalutõusu, kõrget vererõhku, diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste teket.”

Inimese uni on väga individuaalne. Kene Vernik selgitab: “Me ei saa võrrelda enda und naabri omaga. Mõned inimesed, statistiliselt väga väike osa, saavad hakkama 4–5 tunni ööunega. Ülejäänud 99 protsenti vajavad vähemalt 7–9 tundi und. Lapsed vajavad und rohkem; mida vanemaks inimene saab, seda vähem und ta vajab ja seda kehvemini ta magab. Põhjuseks on vanemate inimeste halvenev tervis ja see, et vanusega väheneb unehormoon melatoniini tootmine organismis.”

Unenõustaja lohutab, et tegelikult pole vaja muretseda mõne üksiku magamata öö pärast. “Probleem on ikkagi see, kui unetus kestab pikemat aega, muutub krooniliseks, ning siis hakkavad tekkima ka pidev väsimus ja muud terviseprobleemid. Magamata ööde tagajärg pole lihtsalt unisus, vaid inimene on kurnatud ja hajameelne, tal on tähelepanuhäired ja keskendumisraskused, ta töökiirus on vähenenud. Mõned unetud ei jaksa vahel tööle ega kooli minna.

Väsimuse tõttu juhtub ka palju liiklusõnnetusi. Alkoholi veres saab mõõta, väsimust mitte, aga väsinud juht on liikluses sama ohtlik kui purjus juht.”

Loe edasi ajakirjast…