Pea käib ringi kaine peaga

Üllar Ende
19.07.2019

Pea hakkab järsku tugevasti ringi käima. Miks tekib äkki säärane pöörisetunne, et kuku või pikali? Enamasti veab siis alt tasakaaluelund sisekõrvas. Sellest ja muudest põhjustest räägib kõrva-nina-kurguarst Carina Truuverk.

Uurimatagi on selge, et 99,99 protsenti Kodutohtri lugejaist pole kunagi korraga nii palju vägijooki pruukinud, et kogu maailm käib ringi ja meri on põlvini. Uurimata on selge seegi, et üsna paljudel meist hakkab teinekord pea ringi käima ka siis, kui karusselliga ei sõida või liiga kiiresti valssi ei keeruta. Uuringute järgi aga johtub umbes 85 protsenti pearinglustest otseselt rikkest sisekõrvas.  
 

Väike, ent tubli taasakaaluhoidja
 

Kõrvad pole loodud ainult kuulmiseks ja tüütu vaigu kogumiseks, vaid selle sisemuses peidab end imepisike tasakaaluelund, kus toimub pelgalt kõrvapesija jaoks midagi müstilist. "Mõlemas sisekõrvas on kolm poolringkanalit, milles voolab vedelik, endolümf. Selle liikumisele reageerivad retseptorid. Need ärrituse vastuvõtjad on ühenduses tasakaalunärviga, mis läheb otse väikeajusse. Lisaks on selles vedelikus väikesed kaltsiumiosakesed, mille liikumine ja paiknemine on samuti olulised. Kui kõik sisekõrvas toimib normaalselt, tagabki see meile tasakaalu ja õige koordinatsiooni," selgitab dr Truuverk lihtsustatult.
Sisekõrval on tasakaalu hoidmisel küll väga tähtis osa, kuid mitte ainult temal. "Aju saab selleks vajalikke signaale ka nägemise, puutetundlikkuse, lihaste ja kõõluste kaudu. Need annavad ajule signaale ja see omakorda edastab need muudesse organitesse, andes teada, kuidas nad käituma peaksid, et keha tasakaalus püsiks." See on keeruline vastastikune süsteem, kusjuures signaalid liiguvad kosmilise kiirusega.  
 

Kõik algab äkki ja päris piinavalt

Mõnikord aga see müstiline ja kosmiline süsteem streigib, mistõttu pea käib ringi. "Sisekõrvast põhjustatud pearinglus ehk vertiigo hakkab tavaliselt järsku, näiteks hommikul pärast ärkamist. Tõused üles ja tekib pearinglushoog, mis mingis kindlas pea asendis on eriti tugev, asendi muutudes aga pööritus leeveneb. Võid tunda, et ise pöörled või käivad asjad-seinad su ümber ringi. Igal juhul on enesetunne tohutult halb, sest sageli kaasnevad iiveldus ja oksendus," kirjeldab tohter.
"Selline pearinglus võib tabada hoogudena – paar minutit on, siis jälle mitte –, kuid võib kesta ka püsivalt ja kauem. Ja loomulikult tuleb siis olla väga ettevaatlik, sest oht kukkuda on suur." Ka öösel magades muutub meie pea asend. Võiks järeldada, et sisekõrvarikkest käib pea ringi ka pikali olles.
"Ka seda võib ette tulla, sest pea asend muutub näiteks siis, kui magame selili, keerame külili ja vaatame äratuskella. Aga öösel me muidugi magame ega mäleta seda hommikul, kuid need, kellel on unehäired ja kes ärkavad, võivad pearinglust tunda küll." Tohter toonitab, et sisekõrvast tekkinud pearinglusesse tuleks suhtuda tõsiselt ja see vajab kindlasti arstiabi – iseenese tarkus ja maarohud siin ei aita.

Pikemalt saad lugu lugeda Kodutohtri ajakirjast

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid