Pilk sissepoole – kuidas elab maks?

Kadi Lehtmets
11.08.2015

Maks räägib mõndagi su tervisliku seisundi kohta – kui maks tunneb end hästi, siis tunned sinagi end suurepäraselt.

 

 

Ööpäeva jooksul – sel ajal, kui sa ise muude asjadega tegeled – hoolitseb su maks sõna otseses mõttes miljonite ainevahetuslike protsesside eest, ilma milleta organismi normaalne talitlus kohe lakkaks. Juba maksa suurus kõneleb sellest, et tal on palju tööd – maks on naha järel suurim organ. Ta kaalub tubli 1–1,4 kilo.

Maksa osa kahjulike ainete kõrvaldamisel ja alkoholi põletamisel on hästi tuntud, aga kas teadsid, et maks on ka keskne seedeelund? Selle tarbeks on tal täiesti omaette vereringesüsteem. Maksa läheb veresoon nimetusega värativeen, mis toob verd seedekanalist. Selles veres on vähe hapnikku, aga palju toit- ja jääkaineid, mis on sinna soolestikust imendunud. Maksa töödeldud veri kulgeb piki maksaveeni ja ühineb alumise õõnesveeniga, mis viib vere edasi südamesse.

Vana ütlemise kohaselt käib tee mehe südamesse kõhu kaudu, seega ka maksa kaudu: kui söödud toit on imendunud vereringesse, jõuab see maksa töötlusse.

Mida maks siis nende peenestatud toitainetega teeb? Igasuguseid asju. Maks on nagu tohutu laboratoorium, mis suudab käsitleda uskumatul hulgal eri aineid. Ta on ka hoidla, mis ladustab verd, rauda, mineraalaineid ning rasvlahustuvaid A-, E-, D- ja K-vitamiini. Näiteks kinnitatakse, et jääkaru maksas on nii palju A-vitamiini, et kui keegi prooviks seda süüa, siis saaks ta vitamiini üledoosi.

Täiskasvanud inimese maks suudab ladustada A-vitamiini nelja aasta tarbeks ning D- ja B12-vitamiini vähemalt neljaks kuuks. Nõnda ei teki meil vitamiinipuudusega seotud haigusi ka siis, kui me neid vitamiine iga päev ei saa. Näiteks just praegu, suvel, kui päevavalgust on kõige rohkem, varub maks järgmise talve jaoks D-vitamiini iga kord, kui viibid päikese käes, nii et sellest piisab varakevadeni.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid