Rahustajaid ja Une-Mati võrgutajaid
Kerli Valge, apteeker
09.01.2017

Kui kogu aeg on väike närv sees ja õhtul ei saa sõba silmale, tasub abi otsida ka apteegi käsimüügist. Mõne puhul aitavadki esmalt looduslikud vahendid ega pea kohe tohtrilt rahusti- või uinutiretsepti nõudma.

 

Kõikjal rõhutatakse, et organism vajab puhkust: kõige parem keha kosutuseks on korralik uni. Kui uni on nigel ja seda pikka aega järjest, muutub ka kõige tugevam organism kergesti haavatavaks. Selleks, et tööstress ja argimured und segama ei hakkaks, võiks algul proovida rahustavaid ja und soodustavaid looduslikke vahendeid.

 

Rahustite ja uinutite vahe

Ikka ja jälle tekib olukordi, kus inimene tuleb apteeki ja soovib osta unerohtu. Siinkohal on vaja selgitada, mis on mis ja mida on võimalik apteegis käsimüügist osta ning mille jaoks on tarvis retsepti.

Rahustid on ravimid, mis leevendavad ärevust, pingetunnet ja agressiivsust. Olenevalt keemilistest omadustest võib mõnel rahustil olla lisaks ka krambivastane, lihaseid lõõgastav ja uinumist soodustav toime.

Uinutid on mõeldud unetuse sümptomite leevendamiseks, kusjuures nii rahustid kui ka uinutid on ravimid, mida saab apteegist ainult retseptiga.

Käsimüügist saab valida looduslikke preparaate – need ei ole ravimid, kuid aitavad rahuneda, pingetest vabaneda ja uinuda.

 

Looduslik ei tekita sõltuvust

Mida siis eelistada? Tuleb arvestada seda, kui pikalt on probleem kestnud; kas see mõjutab igapäevaelu ning kas ja mida ollakse juba proovinud, et rahutusest või unetusest võitu saada. Muidugi on mõistlik püüda vältida olukordi, mis tekitavad liigset stressi, ning õppida mitte ülearu ja asjatult muretsema. Kui see siiski ei aita või pole võimalik, tasub proovida looduslikke rahustavaid vahendeid – need ei tekita sõltuvust ja on üldiselt kergesti talutavad. Seda, kas preparaadi mingi koostisosa suhtes võib tekkida ülitundlikkus, ei saa ka apteeker ennustada.

Kui juba olete proovinud isesuguseid käsimüügis olevaid vahendeid ja oma murele ikkagi lahendust ei leia, tasub pöörduda perearsti poole, kes saab olukorda hinnata ja vajaduse korral kirjutada välja retseptiravimi.

Küll aga tasub teada, et retseptiravimid – rahustid või uinutid – võivad tekitada kõrvaltoimeid, milleks kõige sagedamini on uimasus, väsimus, unustamine, meeltesegadus jne. Ravimi pikemal kasutamisel võib organism selle mõjuga nii ära harjuda, et annust on tarvis suurendada. Rahusti või uinuti kuritarvitamisel võib tekkida ka sõltuvus, kusjuures pikaajalise ravi järsul lõpetamisel võivad tekkida ärajäämanähud, näiteks pea- ja lihasevalu, rahutus, pingetunne.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid