Raskused rauaga

Foto: Shutterstock

 

Rauavaegusaneemia on ainult üks aneemia vormidest. Mis võib aneemiat põhjustada ja mida peaks haigusest teadma, küsisime Põhja-Eesti regionaalhaigla hematoloogilt-vanemarstilt Iige Viigimaalt.

 

 

Aneemia on kehvveresus, mis tähendab, et veri sisaldab normist vähem punavererakke ja hemoglobiinisisaldus on vähenenud. Selle definitsiooni taga avaneb aga palju keerulisem maailm, kui esmapilgul näib.

Tegelikult võib aneemiaid jagada põhjuste järgi mitmesse rühma. “On olemas toitumuslikud, krooniliste haiguste ja kasvajate põhjustatud aneemiad ning hemolüütilised ehk punavererakkude lagunemisest põhjustatud aneemiad. Nagu bioloogias ikka, on harva võimalik erinevate aneemiate vahele teravat piiri tõmmata, näiteks osaliselt langevad vereloomekasvajate aneemiad kokku krooniliste haiguste rühmaga,” selgitab dr Iige Viigimaa. “Iga aneemia ei ole rauavaegusaneemia. Diagnoositud vähene hemoglobiinisisaldus ei tähenda, et kohe peaks rauda juurde andma. Nii lihtne see pole.”

 

Toitumisega seotud aneemiad

Arsti sõnul on enim levinud rauavaegusaneemiad.

“Kahtlemata on see kogu maailmas levinuim vorm ja sageli on see seotud toitumisega. Organism vajab kindlal perioodil rohkem rauda, kui toidust kätte saab. See puudutab kuni kaheaastaseid väikelapsi, väga kiiresti kasvavaid teismelisi ja viljakas eas naisi, kelle puhul mängib rolli igakuine verekaotus. Iseenesest on tegu tervete inimestega, aga füsioloogilisel arenguperioodil on rauadefitsiidi teke täiesti võimalik,” räägib dr Viigimaa. “Mõnikord on toidumenüüs rauda piisavalt, aga organism ei saa seda kätte. Seepärast on imendumishäired teine suur rauavaeguse põhjus.”

Viimastel aastatel on Eestis muutunud üha populaarsemaks taimetoitlus ja veganism. Kas vastava aneemia esinemine on tõusuteel?

“Aastaid tagasi nägin rohkem neid, kelle puhul viis rauavaeguseni ühekülgne toitumine. See on küll spekulatsioon, aga tänapäeval võivad taimetoitlased olla teadlikumad. Riskide teadmisel koostatakse parem menüü ja võidakse võtta toidulisandeid,” ütleb dr Viigimaa. “Inimeste teadlikkus toitumisest võib olla suurenenud ja võimalik, et perearstide tegevusel on selles oluline osa.”

Vitamiinipuudus on teine tähtis aneemiat põhjustav tegur.

“Peamiselt puudutab see foolhapet ja B12-vitamiini. Paljude vitamiinide funktsioonide seas on oluline side vereloomega. Ühest küljest seostub vitamiinide defitsiit piiratud toidusedeliga, aga teisest küljest imendumishäiretega,” selgitab dr Viigimaa. “Imendumishäire põhjuseks võivad olla tõsised seedekulglahaigused: tugeva rauapuuduse tõttu tekkinud kahjustused kanduvad vereloomele, millest annavad märku muutused vereanalüüsis, samuti on häiritud muude organite talitlus.”

Loe edasi ajakirjast…