Sõltuvused ei tee oma hävitustööd mitte kuskil kaugel, vaid meie lähedal ja kahjuks mõnikord ka meis endis. Ohte tuleb teada ja varakult märgata ning midagi ette võtta enne, kui on hilja.
Kui kuuleme, et üks viimase aja suundumusi narkojoobe saamiseks olevat muskaatpähkli tarvitamine või et linnalegendi järgi puhastavat narkomaanid oma süstlaid poes sidrunites, siis need kummastavad faktid jäävad meile ilmselt kõrva.
Üldine meediast meieni jõudev info suitsetamise, narkootikumide ja alkoholi tarbimise kahjulikkuse kohta on paraku tihti justkui taustamüra.
Kui oma lähikonnas ei ole inimest, kes sõltuvusega otseselt kimpus oleks, tundub mure olevat võõras. Ometi ei ole need probleemid meist kellestki nii kaugel. Näiteks Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta uuringu põhjal joob iga teine 16-44-aastane mees end kord kuus purju; lisaks hakatakse alkoholi tarvitama väga varases eas: 11-15-aastase noorte alkoholitarbimise poolest oleme Euroopas suisa 3.-4. kohal. Ka alates 1990. aastate paiku alanud narkootikumide leviku algusest on uimastitarvitamine Eestis järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas.
Oskus kuulata, vaadata ja märgata
Kui probleem reaalselt meieni jõuab, ei ole enam pääsu - kui oma laps, elukaaslane või hea sõber on korraga ringis, kust väljapääsu leida ei oska. Siis mõtleme küll: oleks võinud kuulata, vaadata, märgata. Kas me aga seda oskame?
Wismari haigla aastatepikkuse kogemusega psühholoog Milvi Igalaan ütleb, et paraku tihti ei oska: "See on hämmastav, kui pimedad me oma kõige lähedasemate suhtes oleme. Kui vaadata asju kaugemalt, siis ei tundu ehk probleem nii tõsine, aga kui endal on kodus lähem kokkupuude selle probleemiga, siis läheb asi ikka väga-väga hulluks ja probleem on olemas 24/7."
Lähtudes oma töös iga päev nähtust tõdeb psühholoog, et praegune vaba ja piiranguteta ühiskond on probleemiks selles suhtes, et kõik inimesed ei pruugi teatud asjade kahjulikkusest aru saada. Positiivne on see, et enesele abi otsimine on suurenenud, aga n-ö hukkaläinute protsent on ikka endine või pigem tõusujoonel. Milvi Igalaane sõnul on näiteks uimastitarbimise kasvu põhjuseks kindlasti võõrandumisprotsess:
"Põhjus, miks sõltuvused konkreetse inimese kätte saavad, on selles, et ta on võõrandunud iseendast. Inimene ei saa enam aru, mida ta tegelikult vajab. Oleme võõrandunud nii iseendast kui ka oma lastest - oleme üksteisele nagu objektid," nendib psühholoog. "Erich Fromm kirjutab oma "Armastuse kunstis" seda, et nüüdisaegne armastus ei ole mitte see, et ma armastan teda tingimusteta sellepärast, et ta on selline ja selline, ma tahan temaga koos olla ja talle ennast anda, vaid see on see klassikaline rikka vanahärra ja kaunitarist noore neiu juhtum - nemad vahetavad oma kvaliteete. Rikas vanahärra annab oma rikkuse ja kaunitar annab oma nooruse."
Mida nooremalt, seda suurem risk
Sõltuvusainete tarbimisel on üks selge ühine joon - teadvuse muutmine. Näiteks alkoholi ja uimastite abil saabub muutus teadvuses väga kiiresti ja lihtsalt. Nagu Milvi Igalaan tabavalt märgib: kui öeldakse "Andke rahvale tsirkust ja leiba", siis uimastid on see tsirkuse pool.
"Kui hakata ennast ise spetsiaalselt lõbustama, lõõgastama, tegema meeldivaid asju, on see kõik ju ressursimahukas. Uimasti - olgu see siis mis iganes - on selleks kõige lihtsam vahend, seal on vaja teha vaid üks liigutus. Alkoholi puhul viia klaas suule, teiste puhul midagi põlema panna või süstida, ja kohe on sul lõbu ja lust käes."
Suhtumine erinevatesse sõltuvusainetesse varieerub vastavalt ühiskonna kultuurile ja tavadele. Kui näiteks islamiusulistel ei ole alkoholitarbimine aktsepteeritav, siis meil on see osa peopidamistavadest. Alkoholitarvitamist peetakse normaalseks ning sellega on sõltuvushäire tekkimisele loodud soodus pinnas. Seega võib lihtsalt juhtuda, et inimene kaotab kontrolli ja hakkabki tekkima sõltuvus.
Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuse Sensus psühholoog Elen Kihl tõdeb, et sõltuvust tekitavad ained - alkohol ja narkootikumid - olid, on ja jäävad. Selle vastu me ei saa.
"Suuremaks probleemiks tundub olevat see, et nende proovimine ja tarvitamise alustamine nihkub aina nooremasse vanusesse. Mida nooremalt inimene alustab, seda suurem on risk tõsiste probleemide, sealhulgas sõltuvuse tekkeks."
Mida kergem on sõltuvusainet kätte saada, seda rohkem esineb ka vastava aine väärkasutamist. Elavaks tõestuseks on heroiini tarvitajate suur osakaal oopiumi tootmise ja vahendamisega tegelevas Pakistanis.
Loe edasi ajakirjast...
