Suhkrulõksust välja

Foto: Shutterstock

 

Kui mõtled kogu aeg magusast, sööd televiisorit vaadates terve karbi jäätist või varud köögikappi ja töölauasahtlisse salašokolaadi, oled ilmselt magusasõltlane.

 

 

Suhkur tapab! Vähk toitub suhkrust! Selliseid pealkirju leiab internetiväljaannete terviserubriikidest. Kas suhkur on tõesti nii ohtlik? Või on see liialdus?

Liiga palju suhkrut süües tõuseb meie kehakaal, kuid suhkur ise ei tapa ega põhjusta ka vähki, kinnitavad uuringud. Ent hoolimata sellest ei maksa maiustusi üleliia süüa, sest suhkur tekitab ikkagi palju probleeme, näiteks võib see soodustada maksa rasvumist ja aidata kaasa kõhurasva, ühtlasi metaboolse sündroomi tekkele.

Metaboolne sündroom ehk ainevahetussündroom hõlmab korraga mitut kindlat haigust-häiret: ülekaalulisus, kõrgvererõhktõbi, vererasvade ainevahetuse häire ning vere suurenenud glükoosisisaldus. Üheskoos toimides on need tervisele ohtlikumad kui ükshaaval. Selle sündroomiga inimeste suremus südamelihase infarkti on üle kolme korra suurem kui teistel. Samuti on neil viis korda suurem oht haigestuda diabeeti.

Puhtas suhkrus pole üldse kasulikke toitaineid. Sellest saab vaid palju energiat, kuid aju seda ei vaja. Aju saab glükoosi teistest päeva jooksul söödud süsivesikutest, mille organism suhkruks lõhustab.

 

Magus tekitab heaolutunde

Suhkur võib tekitada sõltuvust seeläbi, et mõjutab ajus nende virgatsainete tasakaalu, mis tekitavad heaolutunde. Magusaeelistus on inimestel kaasa sündinud – see tagab, et imik tahab magusat emapiima. Hiljem hakatakse lapsi magusaga premeerima ja nõnda saab see harjumuseks. Täiskasvanuna lohutatakse ennast maiustustega, sest see suurendab kiiresti vere glükoosisisaldust ja tekitab hea enesetunde.

Magusasõltuvusest on raske lahti saada, kuid see pole võimatu: kõige hullem magusaisu taandub umbes nädalaga. Täielikku suhkrustreiki polegi vaja korraldada: suhkrut sisaldavaid toiduaineid võib süüa mõõdukalt, sest see on osa mitmekülgsest toitumisest. Uute toitumissoovituste järgi võib lisatud suhkur anda kümme protsenti päevaenergiast, ideaalis kuni viis protsenti – see teeb 2000-kilokalorise energiakoguse korral 25–50 grammi lisatavaid suhkruid päevas.

Loe edasi ajakirjast…