Talvise tõve tülikad jäljed

Foto: Shutterstock

 

Rahvasuu ütleb, et külmetust ravides saab terveks seitsme päevaga ja ravimata nädalaga. Aga mis juhtub, kui talvine haigus venib ja viib tüsistusteni? Selgitab Pärnu perearstikeskuse perearst Mare Kerner.

 

 

Talvisel perioodil kimbutavad meid viirushaigused, millest lõviosa põetakse raskusteta läbi. “Mida nooremad inimesed on, seda rohkem nad viirushaiguseid põevad. Teatavasti teevad lapsed läbi väga palju viirusnakkusi. Nende jaoks on täiesti normaalne põdeda viiruslikke haiguseid 6–8 korda aastas,” räägib dr Kerner. “Täiskasvanud haigestuvad vähem. Neil on juba tekkinud paljude viiruste vastu antikehad.”

Viirushaigused on ohtlikud kiire leviku tõttu. “Pealegi võib viirusnakkus käivitada palju seni peidus olnud haiguseid,” selgitab dr Kerner. “Võib-olla inimene polekski haigestunud, aga viirus võis haiguse avaldumist provotseerida, näiteks lööb mõnikord pärast viiruse põdemist välja diabeet ehk suhkruhaigus.”

Sugugi mitte kõikidel haigestunutel ei esine kergemal või raskemal kujul tüsistusi. “Tüsistuste tekkimine sõltub organismist ja selle vastupanuvõimest. Kui oled terve inimene, toitud mitmekesiselt, liigud palju värskes õhus ja teed sporti, siis suure tõenäosusega põed viiruse läbi kergemini kui krooniliselt haige inimene,” kinnitab perearst. “Kui inimene jääb haigeks – see käib eriti laste kohta –, siis tuleks ikka jälgida tema üldseisundit. Ei tasu klammerduda palaviku kui ühe sümptomi külge. Tihtipeale on üldseisund see, mis näitab, et haigus on võtnud tõsisema pöörde.”

 

Ohtlik gripiviirus

Mõnikord leiavadki külmetushaiguse läbi teinud inimesed end raskema katsumuse küüsist. Seejuures on gripiviirus üks ohtlikemaid talviseid nuhtluseid. “Gripiviirus annab kõige rohkem tüsistusi. Ja seda peamiselt väikelastele, eakatele ja kroonilistele haigetele,” toob peretohter välja kõige haavatavamad inimrühmad. “Sel hooajal on meil diagnoositud gripijuhtude hulgas mitu inimest haiglaravi vajanud.”

Omaette kategooria moodustavad kroonilised südamehaiged. Südamepuudulikkusega inimeste jaoks võib gripi põdemine osutuda eriti raskeks, sest haiguse tagajärjel võib saada südamelihas uusi kahjustusi. Peale südame võivad raskekujulise gripi korral kahjustuda kopsud, neerud ja teised organid. Risk sõltub paljude mõjurite koostoimest, mistõttu ainult vanuse ja krooniliste haiguste olemasolu alusel pole haiguse kulgu võimalik ennustada.

Viirushaiguste võimalikult väheseks põdemiseks on meil ohtlikemate viiruste vastu õnneks olemas vaktsiin. “Lisaks gripivaktsiinile saame teha kaitsesüsti pneumokoki vastu. Tegu on vaktsiiniga, mis kaitseb ka paljude keskkõrvapõletiku, bronhiidi ja kopsupõletiku juhtumite eest. Need on võimalikud ülemiste hingamisteede nakkuste tüsistused,” räägib dr Kerner. “Paraku on need Eestis veel tasulised vaktsiinid, nii et inimene peab ise nende eest maksma. Näiteks pneumokokivaktsiin on lähinaabritel lätlastel juba aastaid vaktsineerimiskalendris, nagu on teisteski Euroopa riikides. Ehk jõuab tulevikus meile ka.”

Loe edsi ajakirjast…